Kodu ja Aed

PUUST JA PUNASEKS: kuidas teha vahet võõrnälkjal ja kodumaisel kahjuril? 

Toimetas Joonatan Pärn, Katariina Loog, 2. august 2021 06:24

Mustpeanälkjas.

Foto: Allar Liiv

Suvine aeg on aedadesse meelitanud erinevaid nälkjaid. Suurimat hävitustööd teevad laialdaselt üle Eesti levinud Hispaania teeteod ja mustpeanälkjas. Kuidas ikkagi vahet teha, kas tegu on kodumaise liigiga või välismaalt sisserännanud kahjuriga? Mida peaks tegema, et pahalased aiast minema peletada?

Keskkonnaamet toob enda veebilehel välja tunnused, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas aias tegutseb kodumaine liik või kaugelt saabunud külaline. Samuti selgitatakse, kuidas pahalast aiast tõrjuda ja ennetada nende saabumist.

Eestisse saabunud võõrliigid:

1. Hispaania teetigu

Hispaania teetigu on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjale Euroopasse. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (näiteks kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest.

Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam.

Foto: Uudo Timm
  • Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas — täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm.

  • Tal puudub koda.

  • Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.

  • Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.

  • Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.

Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.

2. Mustpeanälkjas

Mustpeanälkja looduslik levila on Kaukasuse piirkond, Krimm, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraan. Liigi esmaleid Eestis registreeriti 2013. aastal. Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.

Mustpeanälkjas.

Foto: Allar Liiv
  • Mustpeanälkja täiskasvanud isendid on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna (3,5) 4,5–5,5 (6,2) cm.

  • Tal puudub koda.

  • Kehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum.

  • Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.

  • Mantlikilbi tagaserv on enamikul isenditest hele hallikaskollane kuni hallikasvalge ja eristub tumedamast esiosast ja tagakehast.

  • Lima värvitu, vesine.

Kodumaised liigid:

Eestis on registreeritud veel viis teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu. Need kõik liigid on mõõtmetelt oluliselt väiksemad. Mõõtmetelt sarnased on veel kodumaised seatigulased: must-seatigu ja suur-seatigu.

1. Must-seatigu

Must-seatigu on Euroopa suurim nälkjas. Ta elutseb kogu Europpas, väljaarvatud kõigepõhjapoolsematel aladel.

Must-seatigu

  • Üsna pirakas must-seatigu on väljasirutatuna kõige pikem, täiskasvanud teo kehapikkus on 15 — 20 cm

  • Kehavärvus varieerub hallist pruuni ja mustani heledamate vöötidega, mantlikilp on must.

  • Hingamisava asub mantliklibi tagaosas

  • Lima on värvusetu

2. Suur-seatigu

Foto: Keskkonnaamet

Teine mõõtmetel suhteliselt sarnane kodumaine nälkjas on suur-seatigu, ning on on aias pigem kasulik.

  • Suur-seateo pikkus jääb Hispaania teeteo ja Must-seateo vahele, täiskasvanud suur-seateo pikkus on väljasirutatuna 10 — 20 cm

  • Värvus varieerub helehallist hallikas-pruunini tumedamate triipude ja laikudega, mantlikilp on samuti kirju

  • Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas

  • Lima on värvusetu

Mida teha, kui aeda on tunginud Hispaania teeteod või mustpeanälkjad?

  • korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;

  • löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa. Tallinna piirkonnas võib hukatud isendid viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40), kus need tasuta põletatakse;

  • nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;

  • suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;

  • kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;

  • aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, kuna keegi ei tegele seal nende korjamisega. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või kasutada kohaliku omavalituse aiajäätmete jaoks ette nähtud lahendusi;

  • hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);

  • teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad). 

Samal teemal

09.05.2021
KUTSUMATA KÜLALINE: milline saatus ootab ämblikku, kes sattus Eestisse soojamaareisi suveniirina?
31.04.2021
Keelatud võõrliigi tõrje on maaomaniku kohustus
05.04.2021
Hispaania teetigu – soovimatu külaline, kellest viisakalt vabaneda ei saa