Nipid

Nipid looduses viibijale: Tubli abimees veekindel teip ja mida teha, kui karu ründab?  (3)

Laura Karro, 7. august 2021 09:30
Mida teha, kui karu ründab?Foto: Erik Mandre

Linnaväsimuse ja toimeka kiirustamise vastu aitab alati käik loodusesse, kus end laadida. Metsas olemine tuletab ka meelde, mis on tegelikult tähtis. Kirjanik Valdur Mikitagi teab, et kukeseene kuulamise kunst on läänemeresoomlasel veres. Siin on nipid, kuidas metsas olemist nautida.

1

Vali metsa minekuks õige aeg

Samal teemal

Kuumade ilmadega tasub marjule minna varahommikul – mõnusalt värske ja jahe öine õhk taandub päevakuumuse eest alles lõunaks. Jahedas on sul rohkem jõudu kükitamiseks ja noppimiseks.

Ka jalutus päikesetõusul looduses süstib energiat. Kui siia lisada karge sulps rabajärves, on elamus garanteeritud. Kõige suurem rabajärv on Loosalu–Paluküla loodusrajal, populaarne on ka Kakerdaja rabajärv. Hea ujumiskoht on Eidapere rabajärv, mis asub Eesti kõrgeima rabavaatetorni ääres. Öördi õpperajale tasub minna aga hoopis päikeseloojangut vaatama.

Hämar hommik ja õhtu on ka metsloomade lemmikliikumisaeg. Kui kardad, et võid neist kellegagi kokku sattuda, tee teel lärmi, et metsloom jõuaks plehku panna.

2

Jälgi tuult ja riietust

Kui lähed metsa marjule või seenele, vali värvilised kirkad riided, et kogemata eksinuna oleks sind kergem leida.

Kui lähed metsa aga sooviga metsloomi märgata, on hea jääda märkamatuks. Üks hea viis selleks on jälgida tuulesuunda, et inimese lõhn loomadeni ei kanduks ega neid ehmataks. Ka riietus vali looduse järgi roheline või tumedam.


3

Loodusesse minnes võta seda kui nutipuhkust. Seega jäta muusika ja kõrvaklapid koju, lülita telefonis välja märguanded, mis sind telefoni näppima kutsuvad.

Pildi tegemiseks pole samuti vaja telefoni pidevalt käes hoida. Tee enda (või sotsiaalmeedia) jaoks metsas käigust pilt või paar ja keskendu hoopis mälupiltide jäädvustamisele! Fotode üleküllus telefonis ja hiljem nende sortimine võtab aega ja väsitab.


4

Mediteeri samblal ja kuula seenelaulu

Mööda metsa jalutades ärata oma tundemeeled. Imetle mitmekülgset taimeriiki, jälgi kõrgete mändide kõikumist tuules ja kuula nende raginat, meki sulle teadaolevaid marju, katsu puulehti, paita sammalt ja kallista puid. Tõmba kopsud täis ka seene-, sambla-, kuusevaigu- ja puhta õhu lõhna.

Kui tunned metsamatkal ühel hetkel rammestust, viska heaga samblale pikali. Pane silmad kinni ja hinga sügavalt sisse ja välja, ise samal ajal aeglaselt viieni lugedes. Mõtle oma kehaosadele ja lõdvesta neid järjest varvastest ülespoole liikudes. Kuula ümbritsevaid helisid ja ka enda hingamist. Proovi, kas kõrvu kostub ka kukeseente sirinat!


5

Ära jäta endast maha prügi ja prahti

Kõik, mille jaksad metsa kaasa võtta, jaksad ka koju viia. Nii on sul ja ka kõigil teistel edaspidigi hea loodusesse minna. Veelgi parem: korja metsa alt kaasa ka leitud prügi. Selle tarvis võta kodust kaasa tühi kilekott. Loodus tänab sind!

6

Tere, karu!

Sügavas metsas uidates võib juhtuda, et su tee ristub karuga. Üldiselt on see harv juhus ja inimene tema jaoks taustamüra nagu meile liiklus suurtee ääres, kuid igaks juhuks pead teadma, kuidas käituda.

Nähes karu, tagane aeglaselt ja räägi rahuliku tooniga, ära tee äkilisi liigutusi ega karjata. Enne rünnakut tõuseb karu tagajalgadele ja uriseb valjusti. Ka sel juhul tuleb aeglaselt taganeda. Karu eest ära joosta pole mõtet, sest tema kiirus on u 60 km/h. Ära vaata karule silma ega karju – ta tõlgendab seda agressioonina. Karu rünnaku alla sattudes tuleb heita pikali, oma pead ja kaela kaitsta ning surnut teeselda.

Mida teha, kui karu ründab? Foto: Erik Mandre


7

Putukate vastu

Kui sääsed, need tüütud tegelased, ei lase sul metsailu nautida, maskeeri enda lõhna. Kui märkad enda ümbruses punast leedrit või sõnajalga, võid nende lehti enda nahale hõõruda – see on hea sääsepeleti. Kodus saad veelgi tõhusama vahendi, kui madalal kuumusel nende lehti õlis paar tundi kuumutad. Saadud segu pane purki ja määri hiljem nahale.

Ka tugevad eeterlikud õlid, nagu eukalüpt ja lavendel peidavad inimese lõhna, mille peale putukad maiad on. Küüslaugu söömine hoidvat eemal puugid, sest muudab naha lõhna vängeks.

Väidetavalt peaksid sääsed eemale hoidma ka pastelsetest, beežikatest toonidest, kuid metsas ainult selle peale loota ei tasu.


8

Veekindel teip – hea abiline igal matkal!

Matkale minnes võta kaasa veekindel teip, mis on kasulik mitmeks otstarbeks, olgu siis sälk telgis või kand villis! Keri paras jupp teipi oma matkakepile, et seda oleks alati hea võtta.

  • Villide ennetamiseks tõmba teip ümber ka veidi hõõruma hakanud koha, siis toimib see nagu villiplaaster.

  • Kui matkasaapad alt veavad ja kuskilt purunevad, aitab hea veekindel teip neid parandada. Ka katki läinud riideesemete, seljakoti või telgi katusega aitab tükike teipi matka üle elada.

  • Tõmba teibiriba toidukarpide ümber, et koti põhi poleks täis karbist välja pudenenud pähkleid või salatit.

  • Teibi endale plätud. Pärast pikka matkapäeva tahavad jalad hingata. Kui sa plätusid kaasa ei pakkinud ja paljajalu patseerida ei taha, saad teibist ka ise paari meisterdada, mis asja ära ajab.

  • Plastpudelisse tekkinud lõhe parandab samuti tugev teip.

  • Kui vaja on nööri, suru teibi kleepuv osa pikuti pooleks ja keeruta peenemaks, millest on abi nii kuivatusnööri kui ka saapapaelana.

  • Plaastri puudumisel saad marrastuse ja haavagi viimases hädas teibi ja puhta salvrätikutükiga katta. See ei ole parim lahendus, aga hoiab vähemalt haava puhtana.

  • Kui matkakepp suure koormuse all murdub, teibi kaks kepiotsa kokku, kasutades lisatoestuseks oksa. Nii saad keppidega matka lõpuni käia.

  • Saad matkakotile teha teibist aasad, kuhu riputada ülerõivad, kui hakkab palav või vihmakeebi, kui ilm head ei tõota.

9

Mida matkama minnes kaasa pakkida?

Iga matk on erinev. Seega erineb alati ka kaasapakitava koti sisu. Mõned asjad on metsas hakkamasaamiseks aga universaalsed.

Pane seljakotti:

  • kerge müts, sall ja lisakiht riideid

  • töökindad

  • vihmakindlad riided

  • väike matkarätik

  • veekindel kotikate

  • GPS-seade, kui sul pole navigatsiooniseadet telefonis

  • täislaetud telefon

  • sööginõud

  • Minigripi ja mõni suurem veekindel kilekott

  • WCpaber

  • niit ja nõel

  • hädaabi-apteek (oma igapäevaravimid, plaastrid, pintsetid, side, desinfitseerija, valuvaigisti jne)

  • tasku- või pealamp

  • taskunuga

  • tulemasin või tikud

  • joogivesi, toit ja snäkid

  • putukatõrje, kätekreem ja hügieeniline huulepulk

  • nöör ja pesulõksud

Pea meeles!

Paki matkakoti põhja tugevamad asjad ja ka need, mida kasutad vähem, peale aga kergemad ja tihedat kasutust saavad esemed.

10

Taimetuvastus käib lihtsalt!

Metsas ringi uidates märkad kindlasti taimi, mida tahaksid tunda. Siis on abiks nutitelefon. Google Lens on eri valdkondades laialt kasutatav, aga just taimede tuvastamiseks soovitame Plantneti rakendust.

Kui oled rakenduse alla laadinud, tuleb see avada ja pildistada läbi selle taime. Suure tõenäosusega pakub rakendus sulle õige taimeliigi. Äpi abil saad ka taimehaigusi- ja kahjureid tuvastada.

Plantnet pakub esilehel võimalust ka piirkondade kaupa (mandrid, saareriigid, suuremad piirkonnad, riigid) uurida teiste maade huvitavaid taimeliike.

Taime tuvastamise äppe on veelgi, näiteks LeafSnap, Picture This jt.

Samal teemal

10.07.2021
METSLOOMAGA TÕTT VAADATES: mida teha, kui kohtud karu, põdra, hundi, ilvese või metsseaga?
06.07.2021
ÄGE VÄRK! Rajakaamerale jäävad nii ilvesepere, karu, hunt kui teised ulukid
05.07.2021
KUKESEENEUPUTUS TURUL! Kas seened pärinevad ikka Eestist nagu lubatakse?
28.06.2021
Rästikuhammustuse korral säilita rahu