LAPS LÄHEB KOOLI: väärt nipid, kuidas koolikulutused mõistlikult planeerida
Suvi on läbi ja järgmisel nädalal alustavad tuhanded lapsed oma kooliteed. Seda, kuidas rahaga juba varases eas targalt ümber käia, on hea lastele õpetada neid koolitarvete, -varustuse ja -riiete ostmisprotsessi kaasates. Järgnevalt leiab nutikalt majandamise nippe, mis aitavad vältida koolikulutustel üle pea kasvamist.
Facebooki grupis #Kogumispäevik arutles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht ning lapsevanem Mari-Liis Jääger koos külaliste Anna Lutteri ja Taavi Kotkaga selle üle, kuidas nemad koos oma lastega uueks kooliaastaks valmistuvad ja kuidas targalt rahaga ümber käivad.
Samal teemal
1. Igal aastal ei pea soetama uusi koolitarbeid
Et vähendada lastevanemate esimese septembri stressi, pannakse koolide kodulehtedele üles nimekirjad, mis aitavad orienteeruda vihikute, guaššvärvide ja muude koolitarvete maailmas. Mari-Liis Jääger soovitab enne uut kooliaastat visata pilk peale eelmiste aastate varustusele ja esitada nii endale kui ka lapsele küsimus: kas sellel aastal on ikka tarvis soetada uued õlipastellid, kui vanad on täiesti kasutuskõlblikud?
Ehkki aeg-ajalt uusi asju nautida meeldib meile kõigile, tuleb mõista, et tihtilugu pole mõistlik üle tarbida, seeläbi nii rahakotti kui ka loodust survestades. Ka kõiki kunstitarbeid ei pea tingimata ühe korraga välja ostma – neid saab soetada kooliaasta jooksul vastavalt vajadusele.
2. Koolikoti pealt kokku hoida ei tasu
Nii nagu ka koolitarvetega, ei tasu igal aastal muretseda uhiuut seljakotti. Enda asju tuleb õppida algusest peale hoidma, et need kauem kestaks. Mõnele asjale on mõistlikum kulutada rohkem raha, sest kallim ja seetõttu tihti ka kvaliteetsem koolivarustus peab kauem vastu, ning on ergonoomilisem.
#Kogumispäeviku grupis jagati hiljuti ka füsioterapeut Madis Arumäe soovitust, mille kohaselt peab koolikott olema eelkõige hea toestusega, et vältida kasvava keha ülekoormamist ja terviseriske. Seega: igal aastal pole tarvis ilmtingimata uut ranitsat osta, mõistlikum on soetada kvaliteetne, vastupidav ja tumedates toonides seljakott. Tuleb leida võimalusi, kuidas motiveerida last kandma sama seljakotti aastaid. Juba ostes tasub lapsele esitada küsimus: „Kas sa oled nõus seda seljakotti kandma ka veel järgmisel või lausa ülejärgmisel kooliaastal?“
3. Riiete taaskasutus on moes
Kui koolis on kohustuslik kanda koolivormi, siis tasub üle vaadata samas koolis käinud vanema õe-venna koolivormi elemendid, mis võiks minna uuele ringile. Samuti tehakse ka koolides koolivormi taaskasutus laatasid, kus hinnad on oluliselt odavamad.
Taavi Kotka peres on üks tütar ja ülejäänud on poisid – tema peres saab iga noorem vend vanema venna eelmise koolivormi elemendi. Ka ülejäänud riietele kehtib rusikareegel, et kallim asi kestab kauem ja paneb vähem tarbima – nii ei toeta kiirmoodi.
4. Huviringid, kuhu laps saab ise liikuda
Uue kooliaasta saabudes tuleb läbi mõelda ka laste vaba aeg ehk kooliväline huvitegevus. Anna Lutter soovitab laste huviringide valimisel kaaluda eelkõige neid, mis asuvad logistiliselt lapse kooli- ja kodutee ääres, et laps saaks ise liikuda punktist A punkti B ning et teda ei peaks selleks eraldi sõidutama. Soovitatav on pilk peale visata ka kooli enda poolt korraldatavatele huvitegevustele. Palju on ka eraettevõtteid, kes pakuvad tasuta ringe.
Tihti annavad lapsed märku, et soovivad käia mitmes huviringis ja tegeleda kümne põneva teemaga korraga. Siiski võib võtta hetke ja koos lapsega läbi arutada, kas see on mõistlik või tasub lapse rohket energiat suunata nendesse valitud ringidesse, mis last kõige enam köidavad ja arendavad. Tasub mõelda, millised oskused lapse tulevikku toetavad, et teda targalt suunata, toetada ja konkurentsivõimekust arendada. Üheks oluliseks oskuseks on IT ja tehnoloogia oskus, seetõttu soovitab Taavi Kotka oma tütred panna spetsiaalselt neile mõeldud tehnoloogiaringi HK Unicorn Squad.
5. Esimene isiklik tehnika
Tänapäeval ei saa koolitöid tehes üle ega ümber internetiühendusest, tehnikast ning vajaminevatest digipädevustest. Esimene nutitelefon õpetab last hoidma väärtuslikku vara, mis on tema kasutusse usaldatud. Selle omamine annab kindlustunde lapsele ja südamerahu lapsevanemale, kes saab lapsega igal ajahetkel ühenduda või jälgida telefoni liikumist GPS-seadme abil.
6. Taskuraha õpetab säästma ja koguma
Facebooki rahatarkuse grupis #Kogumispäevik tuli hiljuti jutuks lapsele taskuraha andmise teema. On neid vanemaid, kes pooldavad iganädalast väikese taskuraha andmist kui ka neid, kes oma lastele taskuraha ei anna. Mõni seab lapsele taskuraha saamise tingimuseks ja motivatsiooniks kodutööde tegemise või heade hinnete teenimise. Taskuraha on lapsele enamasti ainuke sissetulek ning selle andmise korrapärasus, nii kokkulepitud summad kui ka kuupäevad aitavad lapsel õppida rahaga ümber käima ning läbi mõelda, kuidas oma kulutusi planeerida ja soovideks säästa.
Samuti tasub viia ennast kurssi ka kohaliku omavalitsuse ranitsatoetusega, mida jagatakse mõnel pool ka teise ja kolmandasse klassi minevale lapsele. Nende toetuste kohta saab täpsemat informatsiooni kohalike omavalitsuste kodulehtedelt või trükkides Google’i otsingusse märksõna „ranitsatoetus“. Toetuse saamiseks tuleb üldjuhul täita taotlus.
Kui aga on tarvis koolitarbeid ja riideid osta, on kordades soodsam ning loodussõbralikum asjade soetamine teiselt ringilt. Tasub visata pilk peale näiteks Facebooki grupi #Kogumispäevik virtuaalsele kooliasjade kirbukale, kus toimub koolitarvete ost, müük ja vahetus – ehk leidub just seal midagi mõistlikku. Sarnaselt koolitarvete kirbukale toimub #Kogumispäeviku Facebooki grupis ka riietega kauplemine. Mõned on nõus väikseks jäänud või niisama seisvaid lasteriideid ka tasuta ära andma.
