Kodu ja Aed

KAUNID ÕITSEJAD AIAS: ilulaukude põnev ja keeruline maailm 

Kersti Rannamäe, 7. september 2021 13:06
Foto: Istockphoto

Saagikoristus on täies hoos ja lillepeenradki veel lopsakad, ent aed hakkab end vaikselt talvepuhkusele sättima. Aednik ise võiks ühe jalaga juba kevades olla ja meelde tuletada, kust jäi mulluse tärkamise ajal värvi puudu. Mõne laugusibula suudab mahutada ka tihedalt täis istutatud peenar!   

Tallinnas Kristiine kandis ringi jalutades jääb silma aed, kus on pikad laugupeenrad vaheldumisi hõljuvate kõrrelistega. Pilt on uhke ja tekitab uudishimu.  

Seal asub tootmisaed Kõrs ja Lauk, mille eestvedaja Anu-Kristin Tara on Eesti aiainimestele juba aastaid tuttav. Külastajatele on aed avatud vaid mõne päeva aastas ja seda infot tasub nende kodulehel jälgida. Nii nagu looduses ikka, ei anna ju täpselt ennustada, millal taimed oma kõige paremat külge näitavad! 

Muul ajal käib aias aga vilgas töö.

Meelitavad inimesi ja mesilasi

Samal teemal

Üle aia piiludes jäävad eelkõige silma mai keskpaigast jaanipäevani õitsevad erksad lillad, erineva kõrgusega varre otsas kõikuvad pallikesed. Üks on suurem kui teine! Tegemist on ilulaukude põneva ja keerulise maailmaga. 

Maailmas on üle 700 lauguliigi. Oma koha iluaias leidsid nad 19. sajandi lõpus, kui Vene botaanikud tutvustasid Peterburi botaanikaaias Kesk-Aasiast pärit taimeuudiseid. Nii kui uudis uuest dekoratiivsest aiataimest Inglismaale jõudis, algas jaht erinevatele laukudele ja nende aretustegevus. 

Õitsvad laugud meelitavad aeda rikkalikult tolmeldajaid putukaid ja mesilasi. Nende läheduses on tunda mesimagusat lõhna, mis neid ligi meelitabki. Mõni liik lõhnab rohkem, teine vähem. Laukudele iseloomulikku küüslaugulõhna on tunda vaid taime vigastades.

Dekoratiivsed laugud on pika elueaga sibullilled, mis võivad õitseda nädalaid ja kasvada samal kasvukohal aastaid. Enamuse dekoratiivsete liikide õitsemisaeg langeb just sellesse perioodi, kus varakevadised erksad õied on lõpetanud ja kesksuvised õitsejad pole veel täie hooga alustanud – meie kliimas siis mai keskpaigast jaanipäevani. 

Siin tasub uskuda seisukohta, et rohkem on uhkem. Eriti efektsed on istutused, kus laukusid on palju koos. Laukude õied on head lõikelilled – niisiis tasub mõni sibul rohkem maha panna lillevaasi jaoks. 

Suurem osa dekoratiivseid lauke on pärit kuivadest mägistest piirkondadest, aga vajavad varakevadel kasvama hakates siiski parajal hulgal niiskust. Nad alustavad kasvu kohe pärast lume sulamist, moodustades lopsakad lehekodarikud. 

Kui õitsemine algab, siis lehed hakkavad närbuma ja kolletuvad. Õisikud jäävad veel pikalt silma, nii ongi lõpuks peenral vaid õievarred ilma lehtedeta. 

Laukude kuivatatud õisikud on hinnatud ka kuivlilleseadetes. Kerge pihustatava värvi kihiga saab neile efekti juurde anda. 

Pärast õitsemist vajab enamik lauke kuiva ja sooja puhkeperioodi, et valmistuda järgmiseks kasvuhooajaks.  

Viie aastaga peenar täis

Otseselt iga-aastast ülesvõtmist laugusibulad ei vaja. Kui on aga oht, et kasvukoht võib olla liigniiske, siis tasub seda ikkagi teha ja hoida neid sügiseni kuivas, päikese eest varjatud kohas.  

Umbes viie aastaga võib peenar nii täis kasvada, et neil enam ruumi ei ole. Sellest annab märku õitsemise vähenemine ja ka õied ise muutuvad väiksemaks. Siis on paras aeg oma laugupeenart naabritega jagada. 

Mida suurem on sibul, seda aeglasemalt paljuneb. Tütarsibulaid moodustub liikidel erineval hulgal. Kõige keerulisem on paljundada madalakasvulist karatau lauku. 

Lauke on võimalik paljundada ka seemnetest, aga suure sibulaga liikidel kulub külvist õitsemiseni umbes viis aastat. Kellel kannatust ja soovi on, tasub selle aeglase ja vaevarikka paljundusviisiga siiski katset teha.  

Septembri keskpaigas on paras aeg laugusibulate istutamiseks. Kasvukoht tasub valida selline, et neil oleks kevadel piisavalt valgust. Oma mäestikulise päritolu tõttu eelistavad nad küll loodusliku kasvukohaga sarnaseid kergeid liivmuldasid, aga suurem osa liike saab hästi hakkama ka tavalises aiamullas. 

Märja mulla korral võiks sibulate alla panna peene kruusa või jämeda liiva kihi, mis aitab liigsel niiskusel sibulatest eemale jääda. Sarnast pesa tahavad näiteks ka liiliad. 

Istutamisel kehtib ikka sama reegel nagu teistegi sibullillede puhul: sobiv istutussügavus on võrdne sibula kolmekordse läbimõõduga. Suuremad laugusibulad võivad teinekord olla vähemalt 10 cm läbimõõduga ja siis ongi paras istutussügavus 30 cm. 

Kahjurid laugulõhna ei armasta

Laugud tavaliselt erilist väetamist ei vaja. Aga mida suurem õis, seda rohkem toitu on talle vaja. Istutamisel piisab, kui segada mulda natuke kõdusõnnikut. Varakevadel võiks anda lämmastikurikast püsililleväetist ja õitsemise ajal natuke kompleksväetist. 

Võimalikke kahjustajaid on laukudel vähe, on ju küüslauk ise tuntud kui taimne kahjuritõrjevahend. Iseloomuliku vürtsika küüslaugumaitse tõttu ei taha isegi metskitsed ja jänesed neile liiga teha.

Eelkõige võib probleemide põhjuseks olla liigniiskus. Eri laugusordid enamasti toestamist ei vaja ja ka kõige suurem vihm neile liiga ei tee. 

Dekoratiivsete laukude valik on tohutult lai. Erinevad kõrgused, värvitoonid ja õitsemisajad. Üksinda peenras jätavad nad aia siiski tühjaks. Heaks kaaslaseks on neile hiljem tärkavad püsililled.

Niisiis pange laugusibulad maha kõrreliste vahele või täiendage nendega erinevate lehtdekoratiivsete püsikute peenart. Hästi sobib laukude juurde hilise ärkajana tuntud hosta.  Selleks ajaks, kui laukude lehed on kadunud, katavad nende põõsad juba kenasti peenra. 

Madalakasvulised sordid sobivad hästi kiviktaimlasse, kus on nende jaoks kõige kodusem pinnas. Ka täidavad nad edukalt aiavaaside esimest istutust. 

Millised laugud oma aeda valida?

Kõige põnevamatakse peetakse ikka neid kõige-kõige suuremaid. Kõige suurema läbimõõduga õis ei ole aga küll kõige kõrgema varre otsas.  

Hiidlauk (Allium giganteum) ’Globemaster’ on 1959. aastal saadud turkmeenia laugu (Allium Christophii) ja kõrguva laugu (Allium Macleanii) ristand. Tulemuseks on 80–90 cm varre otsas kõrguv peaaegu 25 cm läbimõõduga erksat lillat tooni pall. 

Hiidlauk - Allium giganteum

Foto: Istockphoto

See on siiani üks populaarsemaid sorte. Tema kvaliteetsed sibulad on tugeva rusika suurused. Kui tahad teha pilkupüüdvat ja rikkalikku istutust, siis arvesta, et ruutmeerile mahub vaid 15 taime. 

Kõige kõrgema dekoratiivse laugu 120sentimeetrise varre otsas ilutseb kõrguva laugu (Allium Macleanii) sordi ‘His Excellency’ tumeroosakaslilla 12–15 cm läbimõõduga tihe õisikupall. Kõige pilkupüüdvama tulemuse saavutamiseks istutage vähemalt 10–15 sibulat korraga 20 cm vahedega. Istutussügavuseks on selle sordi sibulatel samuti 20 cm. 

Kõrguv Lauk - Allium Macleanii

Foto: Istockphoto

Esimene õitseja kõrgete laukude hulgas on helelilla õiega hollandi lauk (Allium aflatunense) ’Purple Sensation’. 70–80 cm õisikuvarre otsas on umbes 10 cm läbimõõduga ühtlased pallikesed. See on meie aedades kõige enam levinud laugusort. Võrreldes eespoolmainitutega on tema sibulad väiksemad. Seetõttu on see sort ka kiirelt levinud ja paljunenud. 

’Purple Sensationile’ on heaks paariliseks varrekas lauk, tuntud ka karvase laugu nime all (Allium stipitatum)  'Mount Everest'. Tema meetrikõrguste õisikuvarte otsas on 12–15 cm läbimõõduga valged pallikesed. Istutades need kaks sorti, koos saate pikalt õitseva ja pilkupüüdva peenra. Eelistab ikka päikeselist kuivemapoolset kasvukohta nagu suurem osa laukudest. 

Schuberti laugu (Allium schubertii) õisik on nagu tulevärk. Värvi poolest jääb see liik tagasihoidlikumaks kui eelnevad. Tema poolemeetriste õisikuvarte otsas on viiekümne või enama haruline ligi 30 cm läbimõõduga ilutulestikku meenutav õisik. See on hinnatud lõikelill ja nii mõnigi kord leidnud kuivatatuna ja värvituna koha isegi jõulupuu otsas. 

Üks madalamaid dekoratiivsete laukude hulgas on eriskummalise väljanägemisega karatau lauk (Allium karataviense) Kesk-Aasiast Kasahstanist. Tema suured roosakasvalged õisikupallid on vaid 15 cm varre otsas. Lehed on tugevad, tumedad sinakasrohelised. Need kasvavad paari kaupa, moodustades hea tausta heledale õiele. Õisiku läbimõõt on 12–15 cm. 

karatau lauk (Allium karataviense)

Foto: Istockphoto

Muidu nii ühtlaselt roosade-lillade toonidega laukude hulgas on kuldlauk (Allium moly) nagu tõeline päike. Madalakasvulise püstiste lehtedega puhmiku kohal on erkkollased õisikud juuni lõpust juuli alguseni. Kuldlauk on tuntud ka mutipeletajana. Ümbritse oma aed umbes 10 cm vahedega istutatud kuldlaugu sibulatega. Nende spetsiifiline lõhn ei meeldi muttidele ja hoiab nad eemale. 

Kuldlauk  Allium moly

Foto: Istockphoto

Hoopis teist masti õis on bulgaaria mesilaugul (Allium bulgaricum). Vahemere ja Musta mere piirkonnast pärit lauk, mida meie kasvatame dekoratiivtaimena, on tuntud ka kohalikus köögis. Erinevalt teistest liikidest eelistab tema niisket ja varjulist metsaalust. Kreemikasroosad kellukad ripuvad graatsiliselt 70 cm õisikuvarre otsas. Igal kellukal on veel omakorda tumepunane triip. Õisikus võib olla kuni kolmkümmend kellukat. Õitseb mai lõpus – juuni alguses. Selle liigi tumerohelised lehed on ka omamoodi vallatult keerdus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee