Õpi lugema märke, mis viitavad: lemmikut kimbutab vanadus

Seepärast tasubki – eriti koerte puhul – silmas pidada nii nende tõugu kui ka vanust. Väiksemat tõugu koeri peetakse seenioriks alates umbes 9.‒10., keskmist tõugu koeri alates 7.‒8. ning suuri ja gigantseid tõuge 6.‒7. eluaastast. Sellest vanusest alates tasub tähelepanelikuks muutuda.

Välimus muutub. Esimesed hallid karvad kasukas (eriti vuntsid ja silmaümbrused), millele hakkab lisanduma uusi, pole veel kõik. Paljude lemmikute karv muudab tekstuuri ja võib jääda õhemaks, nahk aga kuivemaks. Eriti kassi puhul tuleks jälgida, et kui ta ise ei suuda enam oma kasukat laitmatus korras hoida, võiks omanik looma korrapäraselt harjata.

Nägemine ja kuulmine halvenevad. Kui su neljajalgne sõber hakkab kahtlaselt mööbliesemete otsa koperdama või ei märka ka mitme kutse peale aiast tuppa tulla, vii ta esimesel võimalusel veterinaari juurde kontrolli. Kuulmise kadumisele võib viidata ka ootamatult tärganud agressiivsus, eriti kassi puhul. Tegelikult on asi selles, et kass ei kuule enam, kui talle lähenetakse, ning kui ta tulijat lõpuks märkab, on esimeseks reaktsiooniks rünnak.

Aeglane ja ettevaatlik liikumine. Koer eelistab jooksmist vältida, pesast tõusmine võtab aega jmt – eriti suurt tõugu koertel võib põhjuseks olla vananemisega kaasnev liigesevalu. Kindlasti tuleks kohe loomaarstiga nõu pidada, mida annab vaevuste leevendamiseks teha. Alati on sellistel puhkudel oluline hoida looma kehakaal normis.

Tualetimured. Vanem koer-kass võib vajada tihedamat pissiringi või liivakastivisiiti – nad hakkavad justkui unustama, kus ja millal neid asju aetakse. Nii juhtuvad õnnetused seal, kus ei tohiks. Suvalises kohas keha kergendamise põhjuseks võib aga olla ka haigus, tasub loomaarstiga nõu pidada.

Terane taip kaob. Ikka ja jälle tundub, et loom ei saa justkui päris hästi aru käsust, millele kogu elu on kohe kuuletunud, või püüab seda küll täita, aga oleks nagu unustanud, kus näiteks on tema pesa.

Isutus ja hambamured. Sageli pererahvas küll märkab, et lemmiku isu pole enam nii hea kui varem, aga ei taipa kohe, et selle põhjuseks võib olla igemepõletik, hambakivi või hammaste väljalangemine – süüa on lihtsalt valus, sellest ka isutus.

Hirm ja ärrituvus. Eakate lemmikute puhul esineb põhjendamatut hirmu: koer võib hakata üle terve keha värisema hirmust talle võõraste, aga ka tuttavate asjade ees. Seda võib tingida nii nägemise-kuulmise langus, kui ka aju võimetus ohtu hinnata. Lähedusevajaduski võib ootamatult suureks paisuda, eriti siis, kui omanik läheb tööle ja lemmik on sunnitud olema pikemat aega üksi.