Sisuturundus

5 kõige enam esitatud küsimust ja vastust seoses kasutusloaga 

Projektibüroo, 23. september 2021 12:00

Foto: Envato Elements

Peatselt möödub kaks aastat sellest, kui jõustus seadus, et kõik üle 20 m² ehitusaluse pinnaga hooned tuleb kanda ehitisregistrisse ning paljudel neist peab olema ühtlasi ka kasutusluba. Tegemist on teemaga, mis jagab inimesed endiselt kahte eri leeri, kus ühed mõistavad nõude vajalikkust, teised aga peavad seda mittevajalikuks bürokraatlikuks jamaks. Miks see nii on ja millised on inimeste poolt kõige sagedamini esitatavad küsimused seoses kasutusloaga, räägib lähemalt Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Miks seda vaja on?

Annus märgib, et see on kindlasti number üks küsimus, mida inimesed küsivad ning arutelud sel teemal on jätkuvalt tulised. Toome siinkohal välja 4 olulisemat põhjust, miks kasutusluba vajalik on:

1. Kasutusluba annab omanikule turvatunde. Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada. Nimelt kinnitab kasutusluba maja tehno- ja elektrisüsteemide, kandekonstruktsioonide korrasolekut, samuti hoone vastavust tuleohutusnõuetele. Küttekolded ning hoone tuleohutus kontrollitakse üle enne kasutusloa väljastamist. Seda kõike kontrollivad vastavat pädevust omavad spetsialistid.

2. Kasutusloata hoone puhul ei pruugi kindlustus õnnetusjuhtumi puhul kahju korvata. Kui hoonel, millel peaks seaduse järgi kasutusluba olema, see puudub, võib kindlustus loobuda tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju hüvitamisest. Seda põhjusel, et puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid, konstruktsioonid ja küttekolded on turvalised ning nõuetele vastavad.

3. Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees. Kui mingil hetkel tekib soov kinnisvara osta või müüa, on kasutusluba väga vajalik dokument. Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus ning nõuetele vastavus. Pangale annab see kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis.

4. Kinnisvara müüja jaoks kiirendab kasutusloa olemasolu oluliselt müügiprotsessi. Kui majal on dokumendid korras ning hoone on spetsialistide poolt turvaliseks tunnistatud, saab seda palju kergemini ja kiiremini müüa. Ka endal on süda rahul, kui on olemas teadmine, et ostjale antakse üle hoone, mis on igati tehniliselt korras.

Kellele kasutusluba siiski vaja on?

Joonas Annuse sõnul tekitab see küsimus jätkuvalt segadust. Ta selgitab, et hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat, mille kohta on ehitisregistris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja. Kui maja on aga pärast 1995. aastat ehitatud, laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.

Täpsemalt, milliste hoonete puhul on kasutusloa või kasutusteatise taotlemine kohustuslik, saab lugeda Ehitusseadustik Lisa 2 dokumendist. „Muidugi soovitan ma inimestel tutvuda oma kinnisvara dokumentidega ehitisregistris,“ sõnab Annus. Ta lisab, et loomulikult võib alati parema ülevaate ning selguse saamiseks pöörduda ka kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti või Projektibüroo meeskonna poole.

Kuidas kasutusluba taotleda?

Siin on kaks teed – ise või spetsialistide abiga. Annus nendib, et kasutusloa taotlemine pole kosmoseteadus, kuid esimest korda elus erinevate nõuete ja dokumentidega kokku puutumine (mida kasutusloa taotlemiseks vaja läheb) võib esialgu silme ees kirjuks võtta. Samm-sammult on asi lahendatav ja jõukohane kõigile, kuid omal käel selle teekonna läbi käimine võib kujuneda pikaks. Seetõttu soovitab Annus nii aja kui raha kokkuhoiu mõttes kasutada spetsialistide abi, kelle igapäevatööks on ebaseaduslike ehitiste seadustamine või seaduslikul alusel ehitatud hoonete kasutuslubade taotlemine.

Kui kaua aega võtab taotlemine?

Projektibüroo müügijuht Joonas Annus märgib, et keskmiselt kulub kasutusloa taotlemiseks kaks kuni kuus kuud. Ise asju ajades võib protsess venida pikemaks.

Annus toob välja, et konkreetset hinda, kui palju kasutusloa taotlemine maksma läheb, on raske välja tuua. Nimelt oleneb kõik objektist. „Kui kõik nõutud dokumendid on olemas, algavad projektijuhtimise hinnad umbes 400 eurost. Kõik sõltub sellest, millised nõutud dokumendid kasutusloa taotlemiseks endal olemas on: kas on vaja koostada muudatusprojekt, ehitise audit, elektripaigaldise audit, küttesüsteemi ekspertiis, korstnapühkimise akt, veeanalüüs, ventilatsiooni mõõdistus jne,“ räägib Annus.

Seega, nii ebaseaduslike ehitiste seadustamise kui ka seaduslike hoonete kasutuslubade taotlemise kulu sõltub väga palju konkreetsest ehitisest. Samuti, kas on võimalik seda teha läbi kasutusloa taotlemise protseduuri või peab taotlema ehitusõiguse tagantjärele, koostades sinna juurde ka ehitusprojekti. „Suurem kulu ebaseaduslike ehitiste puhul ei pruugi olla ehitusprojekti ja teiste nõutud dokumentide koostamine, vaid see, kui on vaja midagi ümber ehitada ning nõuetega vastavusse viia.“ Täpsema hinna väljaselgitamiseks esita Projektibüroole hinnapäring.

Kas ma saan trahvi, kui loa taotlemist tõsiselt ei võta?

Jah, nii võib minna küll, kui mitte varem, siis hiljem kindlasti! Projektibürool on viimasel ajal tulnud aidata mitmeid kinnisvaraomanikke, kellele on omavalitsus määranud krõbeda sunniraha. Ühel juhul lausa 6000 eurot. Annus räägib, et sel aastal on nende juurde saabunud mitmeid kinnisvaraomanikke, kellele on kohalik omavalitsus teinud märkuse, kuna inimese kinnistul on seadustamata hoone(d). „On olnud ka juhtum, kus vald määras omanikule eriti suure sunniraha, mille omanik on tänaseks küll tasunud, ent selle raha eest oleks saanud juba kõik vajalikud dokumendid korda ajada, kui seda oleks tehtud õigeaegselt ning raha oleks jäänud ülegi,“ sõnab Annus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee