Kodu ja Aed

KÜÜSLAUK MULDA! Enne külmade saabumist maha pandud taliküüslauk on saagikam ja tugevama maitsega 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 2. oktoober 2021 11:28
Foto: Priit Grepp

Kätte on jõudnud aeg taliküüslaugu muldapanekuks. Kuigi küüslauk kasvab ka kevadel maha pandud küüntest, on enne külmade saabumist maha pandud taliküüslauk saagikam ja tugevama maitsega.

Küüslauk on tugev looduslik antibiootikum. Samuti sisaldab see veel mitmeid vitamiine ja organismile vajalikke eeterlikke õlisid. Kasulike ainete sisalduse poolest pole vahet, kas panna küüslauk mulda kevadel või sügisel. Suviküüslaugud on maitselt mahedamad ja väiksemad, sest ka nende kasvuperiood on lühem. Taliküüslauk annab aga suurema saagi – see on kevadel varakult stardivalmis, alustades kasvamist niipea, kui maapind on juba soojenenud ja mullas jagub niiskust. Varajane kasvu algus toob meie toidulauale ka kevadisi vitamiinirikkaid laugupealseid.

Kasvukohta tuleb vahetada igal aastal

Küüslauk on meil külmakindel taim. See tuleb maha hilissügisel, nii et ta jõuaks juurduda, kuid mitte veel hakata pealseid kasvatama. Paras aeg on umbes poolteist kuud enne talvekülmade püsimajäämist ehk oktoobris-novembris. Kui on siiski oht, et küüslauk ei jõua enne püsivate külmade tulekut juurduda, võib peenra katta mõnesentimeetrise turbamultši või kompostmulla kihiga või katta peenar võimalike kahjustuste vältimiseks kattelooriga. Lumesaju puhul teeb katmise töö ära loodus ise.

Pole sugugi ükskõik, kuhu küüslauk istutada – maad tuleb vaheldada. Üldjuhul tuleks sellele valida igal aastal uus kasvukoht. Kohal, kus varem on kasvanud porru, sibul või isegi ilulauk, pole küüslauku haigestumise ja kahjurite vältimiseks mitu aastat järjest soovitav kasvatada. Eelkultuuriks sobivad kõrvitsalised, kurgid või hoopis ristõielised nagu redised või kapsad. Kuidas neid täpselt maha panna, on pigem maitseküsimus. Tihti kasvatatakse küüslauku maasikataimede vahel, et peletada eemale võimalikke kahjureid. Samuti võib küüslauguküüned mulda torgata vagudesse, ridadesse või hoopis ühekaupa peenras olevatesse tühikutesse.

Kui valida nn Tootsi peenra laadne lähenemine, kus erinevaid taimi kasvatatakse läbisegi, siis võiks küüned esmalt mullapinnale paika panna ning seejärel maasse vajutada. Siis ei teki ohtu, et istutate need teiste taimede peale või kuhugi, kuhu olete ühe küüne juba mulda torganud. Üldjuhul on laukude ja sibulate istutussügavus on ca kolm sibula pikkust ehk 8–12 cm, sama palju võiks arvestada ka vahekauguseks. Suurte küünte vahele suurem vahemaa, väiksematele väiksem. Peaasi, et kasvuruumi jaguks küllaldaselt, sest tiheda istutuse korral kasvavad küüslaugud väiksemad.

Päike ja tuul sobivad

Liitsibul jagatakse osadeks vahetult enne muldapanekut, vastasel juhul hakkavad lahtimurtud küüned kuivama ja kaotavad juurdumiseks vajalikku jõudu. Üldreeglina kasvatab suurem küüslauguküüs sügiseks ka suurema liitsibula ja üldpilt peenral jääb ühtlane. Väga väikseid küüsi või suvega vartele kasvanud sigisibulaid ei maksa aga samuti ära põlata ja needki võib eraldi peenral mulda pista, sest nemad kosuvad aastaga suuremaks ning järgmisel sügisel saab maha panna juba korralikud küüslauguküüned.

Küüslaugule meeldib päikeseline ja tuultele avatud kasvukoht ning viljakas ja huumusrikas parasniiske muld. Saviseguses mullas jagub talle küllaldaselt toitaineid, kuid liivmullas kasvatamisel tuleb kindlasti orgaanikat lisada, et küüslauk ei jääks väga väikeseks. Selleks sobivad kas kompostmuld, kõdusõnnik või ka hobusesõnniku graanulid, mida puistatakse istutamisel sibula juurde. Orgaanika hakkab niiskuse toimel lagunema ja küüslauguküüs saab juurdumiseks jõudu. Seejärel saab küüned katta mullaga, kuid vagu tuleks kergelt ka kinni vajutada, et maha pandud küüslauguküüned saavutaksid mullaga hea kontakti. Eriti tähtis on see kergemate turba- ja liivaseguste muldade puhul.

Seoses viimastega ei tohi kindlasti unustada kevadel ja suvel ehk kasvuperioodil kastmist, et taimel oleks jõudu vili suureks kasvatada.

Säilitamiseks sobib pime jahe ruum

Küüslaugu hooldamine seisneb põhiliselt rohimises ja väetamises ning sellele on head väävlisisaldusega väetised. Kui küüslauk kipub õitsema minema ehk siis läheb putke, tuleks õisikuvars ära lõigata. Nii jääb taimele vilja kasvatamiseks rohkem jõudu. Vastasel korral kulutab taim oma energia õitsemiseks ja vili jääb väikeseks. Samas on müügil selliseidki sorte, mis ei lähegi putke. Augustis, kui küüslaugulehed hakkavad kolletuma ja kuivama, võetakse taim üles ning viiakse hästiõhutatud kohta kuivama. Küüslauku säilitatakse pimedas ja nullilähedase temperatuuriga ruumis, kus pole miinuskraade karta ja õhuniiskus on 60–70 protsenti.

Taliküüslaugu sorte

’Ornak’ – väga suurte valgete liitsibulatega sort kaaluga 60–100 g, 4–8 küünt. Väga saagikas ja terava maitsega sort.

’Harnas’ – üks varajasemaid sorte, hea saagikusega. Liitsibula kaal 60–70 g, küüsi 8–13. Liitsibulad hallika, küüned lillaka koorega.

’Messidor’ – rikkaliku maitsega, keskvarajane haiguskindel sort, mis kasvatab 10–15 beežikat küünt. Väga stabiilne saagikus.

’Thermidrome’ – hinnatud ja haiguskindel varajane sort, mis sobib erinevatesse oludesse. Maitse rikkalik, koor valge, kasvatab 8–14 kreemikasvalget küünt.