„LOOMAARST TASKUS“ | Kas lehmal on tõesti vaja kogu aeg aasa peal kepsutada või on tal laudas parem? (2)
Täna räägime suurtest loomadest ja täpsemalt lehmadest. Suurlooma arst on nagu perearst, kes ravib nii väikseid vasikaid kui ka suuri lehmi. See on kindlasti üks maailma toredamaid ameteid. Lehm ei räägi, mis tal viga on, aga me peame oskama lugeda tema kehakeelt. Täna on loomaarst ka osaliselt inimese tervise eest vastutav, kuna me seisame hea loomade tervise ja selle eest, et piim, liha ja munad jõuaksid meie igapäevasele lauale.
Seda tööd teevad kõik loomaarstid pühendumusega ja hoolivusega. Tänases episoodis on selle teemal rääkimas Pilleriin Puskar.
Saatest saame teada, et tänapäeval elavad piimalehmad karjas farmihoones ja on väga õnnelikud.
Nende ase võib olla paks kummimatt, millel saepuru peal või lausa vesimadrats. Suur muutus on see, et lehmi ei peeta enam ketis.
Lehm vähemalt 16 tundi ööpäevast lamab ja mäletseb. Paar põhilist probleemi ikka on, millel peab silma peal hoidma. Esiteks vajavad jalad hoolt, kuna peaaegu 200 kilo on igal jalal raskus kanda ja vigastuse puhul need vajavad kohest hoolt. Teiseks mastiit ehk udarapõletik, mis on looma immuunsuse ja hügieeni küsimus ja mille puhul on abiks, kui loomaarst koos farmi juhatajaga jälgib loomi. Loomaarsti roll on väga palju muutunud. Nad ennetavad haigusi ehk ei lähe ravima vaid jälgivad, et looma ase oleks puhas ja muud tingimused täidetud
Antibiootikumite kastutamise kohta saab saatest teada, et Eestis kasutatakse suurloomade puhul vähem antibiootikume, kui mujal maailmas. Seda tänu meie väga headele loomapidamistingimustele. Lehm on puhtal kuival asemel ja tema eest hoolitsetakse hästi. Loomaarst on toidutootmise ahelas väga oluline, ta ei vastuta mitte ainult lehma vaid ka inimese tervise eest.
Kommentaarid