Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula: „Teist aastat järjest on jõuludel pisut tempo maas“.

Foto: Priit Grepp
Malle Pajula 15. detsember 2021 21:45

Meenutus mõne aasta tagusest jõuluajast, mil kogu ühiskonnas oli kiirem, kauplustes tunglevam, ürituste- ja visiitiderohkem aeg. Teist aastat järjest on jõuludel pisut tempot maas.

„See pole Eesti jõuluvorst,“ tahtnuksin öelda ilmakuulsale dirigendile, kes platseerus hapukapsapraega mu vastu jõuluturul.

Ta ostis selle hiidvorsti Leedu müüjatelt ning see pärines ilmselt kuskilt Ida-Euroopa suurest ja soodsast hulgilaost. Sellist ei söö me siin ka jaanipäeval! Üle väljaku kostis lavalt innukas etteaste, mis ei olnud samuti seotud kohalike ja isegi mitte ameerikalike jõulutavadega. Aga oli see-eest vali.

Foto: Unsplash.com

Olime olnud esimesel advendil ehk liiga mugavad? Soovides turul kiiresti kätte saada jõulutunnet. Kuusk oli muidugi väga kaunis ja Tallinna vanalinn on seda alati ka.

Dirigent läks ilmselt hapukapsa-kõhutäiega orkestri ette. Meie aga Maiasmoka kohvikusse, kus on linna kõige romantilisem jõuluaken ja vana salaretsepti järgi tehtud piparkoogid. Saime tunde kätte!

Foto: Pexels.com

See on meenutus mõne aasta tagusest jõuluajast, mil kogu ühiskonnas oli kiirem, kauplustes tunglevam, ürituste- ja visiitiderohkem aeg. Teist aastat järjest on jõuludel pisut tempot maas. Ja see soodustab rahulikumalt, ehk ka pühendunumalt pühadesse astumist. Kaunistamisrõõmu oli tänavu näha aedades ja akendel juba novembri keskel.

Igal meist on paiku, esemeid ja tegevusi, mis alati jõulutunde loomisel toimivad. Mõned road, ehted, inimesed, kohad linnas või looduses. Need veavad alati välja.