Tiina Toomet 10. detsember 2021 13:50

Lemmikloomadele toidu valimine on omaette kunst. Kas koerale sobib anda ainult liha? Miks kass süsivesikuid ei armasta? Kas tasub oma lemmikud veganidieedile panna? Seda kõike ja rohkem veel kuuled sellest episoodist.

  • Kass ei saa olla vegan, sest kassi ainevahetus eripäraks on eelistus toota energiat valkudest, siis tulevad rasvad ja alles viimaks süsivesikud. Kassipoja valguvajadus on suurem kui enamikel teistel elusolenditel. Täiskasvanud kassi loomse valgu vajadus on 2-3 korda kõrgem kui koeral või herbivooridel. 

  • Teiseks vajab kass tauriini, mida saab peamiselt loomsetest kudedest. Saaks ka vetikast (norilehtedes on 1300 mg/110 g), aga sellist kogust vetikat ei söö ükski kass + vetikas sisalduv liigne jood teeks teistpidi kassile halba.

  • Kolmandaks vajab kass asendamatut rasvahapet, arahhidoonhapet, mida saab jälle ainult loomsest toorainest või vetikatest. Koer suudab seda linoolhappest ise toota.

  • Neljandaks on loomses tooraines ettevalmistatud A- vitamiin, mida samuti ei saa mujalt. Nende ainete puudusel võib kassil tekkida mitmeid raskekujulisi ja tagasipöördumatuid tervisekahjustusi

  • Koer saaks teoreetiliselt kuigivõrd vegan olla, aga kasvu- ja reproduktsiooniperioodil läheks raskeks. Selleks, et saada piisav kogus täisväärtuslikku valku kudede ehituseks ja talitluseks, peaks sööma hiigelkoguseid head taimset valku sisaldavaid komponente (kaunviljad, mais). Koera seedesüsteem ei pruugi selliste koguste töötlemisega hakkama saada.

  • Teine äärmus: koer = hunt. Toimiks paremini kui veganlus, aga päris probleemideta pole seegi. Peab arvestama, et hunt ei toitu metsas fileest ja konte ta ka ei söö. Koera hundi moodi toites peaks andma talle ka mao- ja soolesisu ja kõikvõimalikke rupskeid. Loomse valgu liig võib vanemas eas mõjutada neerude tööd.

  • Miks me anname hundi lapselapsele süsivesikuid ja lausa teravilja? Sest ta suudab neid seedida ja sealt vajalikku energiat omastada. Erinevalt kassist kasutab koer energiavajaduse rahuldamiseks kõige paremini ära rasvu (pikaajaline energia), seejärel süsivesikuid (lühiajaline )  ja siis alles valku. Valk on oluline kõikide kudede taastamiseks, aga energiaallikana kolmas valik. Oht muidugi on, liiga kõrge süsivesikutesisaldus tõstab veresuhkru liiga kiirelt üles ja sellele reageerib organism insuliini tootmisega – suhkur alla ja tekib kiirelt nälg. Seetõttu, kui kasutada, siis pigem kaer, spelta, täisterariis jne . 

  • Otsene gluteenitalumatus on diagnoositud vaid mõnel koeral maailmas. Küll võib osadele koertele paremini sobida gluteenivaba sööt. 

  • Enamik täiskasvanud koeri ja kasse ei talu laktoosi. Küll aga sobivad neile enamasti hapendatud piimatooted.

  • Maiustuste valimisel peab lähtuma loomast ning tema vajadustest. Paksukesele ei ole mõtet rasvast seakõrva osta. Mida rammusam maius, seda suurema ampsu peaks päevasest toidukogusest maha võtma, et ratsioon ikka kenasti tasakaalus oleks.

  • Kui tahetakse anda päris konti, siis sobiks toores suur toruluu. See ei ole toit vaid meelelahutus. Süldikondid, linnu- ja küülikuluud on keelatud.

  • On olemas lemmikloomadele mürgised ja ohtlikud toidud. Kondid on ohtlikud. Toores pärmitaigen paisub koera kõhus, kus on ideaalselt soe. Võib tekitada maopuhitus ja -keerd. Käärimisprotsess võib tekitada alkoholimürgistuse. Alkohol on igat moodi ohtlik. Mürgine on šokolaad. Ravi võivad vajada koerad, kes on ära söönud 3,5 g tumedat või 14 g piima šokolaadi 1 kg kehamassi kohta.

Kõik sibulad ja laugud põhjustavad sooleärritust ja aneemiat. Ei päästa ka kuumtöötlemine. Beebipüreed sisaldavad uskumatult suures koguses sibulapulbrit. 200 g sibulat 20 kg koerale võib tekitada juba mürgistusnähtusid. Pähklitest on mürgised makadaamiapähklid. Muudest inimtoiduks tarvitatavatest komponentidest on koerale ja kassile keelatud ksülitool, avokaado, viinamarjad ja rosinad (ettevaatust rosinakeeksiga) ning sinihallitusjuust.