„LOOMAARST TASKUS“ | Kuidas aidata probleemset kassi? Kas käitumishäiret saab teise kassiga „ravida“?

Siiani on arvatud, et kassiga pole mingeid muresid. Vajalik on jook, söök ja liiv. Ülejäänu eest hoolitseb kass ise. Päriselu on palju mitmekesisem.

Mõned näited kasside käitumisest, mis inimesi häirivad:

• Märgistamine ja valesse kohta pissimine.

• Üleliigne lakkumine (sageli lausa karvutuks).

• Öösiti tähelepanu nõudmine.

• Agressiivsus inimeste/teiste loomade vastu.

• Ülim argus (kass ei tule üldse voodi alt või kapi tagant välja).

• Kui probleem on tekkinud, siis peab kõigepealt külastama loomaarsti, et kindlaks teha, kas põhjuseks võib olla haiguslik seisund. Põiepõletik valesse kohta pissimise puhul on kõige lihtsam näide, aga ka nahahaigus või valu /ebamugavustunne ülemäärase lakkumise puhul. Neid näiteid on palju.

• Kui kass on füüsiliselt terve, siis võib põhjuseks olla stress ja/või stiimulivaene elu. Mõni käitumisprobleem (näiteks öösiti tähelepanu nõudmine) võib olla ka õpitud käitumine. Kassi stressi olegi nii lihtne ära tunda, sest kassid on meistrid oma tunnete varjamises ning stressi võivad neil tekitada väga erinevad asjad ja olukorrad.

• Stressi ei õnnestu alati vältida. Vahel tuleb leida lahendus, kuidas kass saaks stressiallikaga normaalselt koos eksisteerida või muuta looma suhtumist stressiallikasse. Kui käitumise modifitseerimine ei aita ning lihtsamad vahendid (nt Zylkene) ei toimi, siis võib loomaarst kaaluda ka medikamentide ajutist kasutamist.

• Kass ei ole karjaloom. Vahel võib mitme kassi kooselu õnnestuda, aga ühegi kassi käitumishäiret ei ole mõistlik teise kassiga „ravida“.

• Kui koju tuleb kass, siis peab andma talle aega ja ruumi kohanemiseks. Kass enamasti ei taha kohe inimesele sülle tulla, aga kui inimene on kannatlik ja töötab usalduspõhise suhte loomise nimel, siis ilmselt kunagi tuleb.