Tiina Toomet 28. jaanuar 2022 14:37

Veterinaaria ajaloo üle arutlesid dr Piret Savvi maaülikooli loomakliinikust, kes on saanud 2021. aastal Dimediumi missioonipreemia ja dr Valdeko Paavel kiirabi kliinikust, keda on pärjatud aasta loomaarstiks 2021 Eesti loomaarstide ühingu poolt. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Arheoloogilised leiud räägivad, et veterinaarseid protseduure võidi sooritada juba 3400–3000 aastat enne Kristust. Legend Hiinast aga räägib, et Fusi nimeline valitseja on juba 10 000 aastat tagasi nõudnud oma alamatelt loomade eest hoolitsemist.

Meest nimega Urlugaledinna, kes elas 3000 aastat eKr Mesopotaamias, nimetatakse „veterinaaria isaks“.

Babüloonia valitseja Hammurapi poolt kehtestatud seadusete kogu hõlmas ka regulatsioone looma ravimisel. Muu hulgas ka teenustasu määra.

Veterinaariateaduste rajajaks peetakse iidset India tarka ja veterinaari Shalihotrat.

Esimese veterinaariaülikooli asutas 1762. aastal Prantsusmaal Lyonis Claude Bourgelat. Veterinaarteadus arenes 19. sajandi lõpul kiiresti edasi suuresti tänu Sir John McFadyeani panusele, keda peetakse üheks tänapäevase veterinaarteaduse loojaks.

Eestis on veterinaariaalast haridust antud Tartus alates 1848. aastast, mil rajati Tartu veterinaariakool. Aastatel 1873–1918 kandis kool nime Tartu veterinaariainstituut, mille baasil avati 1919. aastal Tartu ülikooli loomaarstiteaduskond, mis pärast II maailmasõda liikus Eesti põllumajanduse akadeemia alla.

2005. aastal ühinesid põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskond, loomakasvatusinstituut ja Eesti agrobiokeskus ning asutati maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

Veterinaarmeditsiini bakalaureuse õppesse võetakse igal aastal 34 üliõpilast eestikeelsesse rühma ja 38 üliõpilast ingliskeelsesse rühma. Õppetöö kestab kuus aastat.

Meie praegune president Alar Karis on lõpetanud veterinaaria teaduskonna.