MILLEST SELLINE MUUTUS? Läinud suvel lubasid nii (vasakul) riigikogu keskkonnakomisjoni esinaine Yoko Alender kui ka toonane keskkonnaminister Tõnis Mölder (paremal), et Tartu ülikooli matemaatikutelt tellitakse audit statistilisele metsainventuurile. Ka uus minister Erki Savisaar pooldas detsembris seda mõtet. Miks aga auditit ikkagi ei tehtud?
Foto: Kollaaž (Martin Ahven, Priit Simson / Ekspress Meedia, Stanislav Moškov ja Rauno Volmar / Ekspress Meedia)KES KARDAB TULEMUSI?! Miks jäi ära audit metsastatistikale, mida järavad kahtluseussid? (2)
Miks lasti põhja plaan auditeerida riiklikku metsastatistikat, mis keskkonnaaktivistide kahtlustuste järgi näitab aiateibaid? Sellele toetudes langetab ju riik tähtsaid otsuseid, näiteks kuipalju tohib metsi raiuda. „Kui me küsisime, siis mina ka ei saanud aru, kes sellest kaotaks. Ainuke selgitus on see, et sealt tuleks välja mingi suur jama. Ma ei suuda muud selgitust välja mõelda,“ rääkis riigikontrolli auditijuht Airi Andresson, kuidas nad mullu said teada, et auditit ei tulegi.
Aastaid on nii teadlased kui keskkonnaaktivistid õhku visanud kahtlusi statistilise metsainventuuri (SMI) andmete õigsuse kohta. Viimasel aastal on ka Õhtuleht oma metsastatistika lugudega kahtlustele hagu alla pannud. SMI andmestikku Eesti metsade kohta kasutab riik laialdaselt nii CO₂ aruandluses kui ka keskkonnapoliitika kujundamiseks. Ka raiemahtude kujundamisel võetakse aluseks just SMI andmed küpsete metsade pindala ja keskmise hektaritagavara kohta.
Kommentaarid