Reet soovib, et ühtegi sõda poleks ja varjuma ei peaks.

Foto: Erakogu
Inimesed
28. veebruar 2022, 20:32

SÕDA UKRAINAS KISUB VANAD HAAVAD LAHTI: 79aastane Reet mäletab, kuidas ta ronis põgenikuna koopasse varju

„Ma vaatan „Aktuaalset kaamerat“, aga muidu ei jälgi uudiseid. Liiga õudne on ja loodan, et minust targemad oskavad aidata. Mis selle hullu Putiniga teha, noored mehed surevad nagu Teises maailmasõjas, väga valus ja kahju on,“ räägib Reet, kes lapsena elas üle sõjakoledused Eestis.

„Mäletan, et ronisime kuhugi koopasse ja ma väga kartsin,“ tulevad valusad hetked Reedale meelde. „Mul on see pilt silmade ees praeguseni veel. Ema vist sai killuga pihta ja tal oli nägu verine. Vend Toivo, sündinud 1944 aprillis, oli tal süles.“ Hiljem sai Reet teada, et nad varjusid siiski keldris. Lapse silmadele tundus kõik kole ja võõras lihtsalt. Mälestused on sulanud vanaema juttudega üheks ja muutunud nii ka Reeda mäluks.

Edasi lugemiseks: