Mees jalgrattaga ja Vene sõjamasinate jäänused Butšas, mis asub pealinna külje all, Kiievi kesklinnast umbes 25 kilomeetrit loodes. 1. märts 2022

Foto: AP/Scanpix
Maailm
2. märts 2022, 06:20

BLOGI | SÕDA UKRAINAS, KUUES PÄEV: Ukraina suuruselt teist linna pommitatakse halastamatult, tsiviilelanikud kannatavad üha rohkem

Valgevene piiril Prõpjati jõe läheduses toimunud rahuläbirääkimised Ukraina ja Venemaa delegatsioonide vahel lõppesid osapoolte sooviga kohtuda uuesti. Venemaa keskpank otsustas, et Moskva börsi kauplemiseks ei avata. Jätkub Venemaa vägede pealetung Kiievisse ja Harkivi pommitamine. Euroopa Parlament võttis vastu Ukraina avalduse liitumaks Euroopa Liiduga.

Võtmesündmused

  • Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) prokurör Karim A. A. Khan teatas, et ICC algatab kiiremas korras uurimise Ukrainas toimuva osas.

  • ÜRO kinnitusel on sõjategevuses hukkunud vähemalt 406 tsiviilisikut, kuid tegelik arv võib olla isegi „märkimisväärselt kõrgem“.

  • Ameeriklaste andmetel on Putin nüüdseks saatnud Ukrainasse kolmveerand sõdureist, kes enne sõda riigi piiride äärde paigutati. 

  • Venemaa armee jätkab pealetungi Kiievile, linna lähistel on konvoi, mis on enam kui 60 kilomeetrit pikk. Lahingutegevus toimub ka Hersonis. Üle riigi oli kuulda plahvatusi.

  • Venemaa ja Ukraina ametiisikud kohtusid Valgevenes, et pidada rahukõnelusi. Kokkuleppele ei jõutud, kuid kõnelustega jätkatakse. Rahukõneluste ajal jätkas Venemaa Ukraina linnade pommitamist.

  • USA ei toeta Ukraina kohal lennukeelutsooni loomist, sest see võib nende jaoks tähendada otsest konflikti Venemaaga.

  • ÜRO ametniku väitel on Ukrainaga piirnevates riikides tänaseks üle poole miljoni Ukraina põgeniku, nendest 280 000 Poolas.

  • Tugevaid plahvatusi on toimunud Harkivis.

  • Zelenskõi esines Euroopa Parlamendi ees tugeva kõnega.

  • Euroopa Parlament võttis vastu Ukraina ELi liitumisavalduse

  • Vene relvajõud suunasid õhtul kella viie ajal oma tulejõu Kiievi teletornile. Ukraina päästeteenistuse teatel on rünnaku tõttu hukkunud viis inimest. Ukraina siseministeeriumi teatel on rünnaku tõttu mõjutatud mõned telekanalid.

  • Vene dessantväelased maandusid öösel Harkivi, linnas käivad ägedad lahingud.

  • USA president Joe Biden teatas USA õhuruumi sulgemisest Venemaa lennukitele, ridamisi ettevõtteid lõpetavad äritegevuse Venemaal.

  • Hersoni linn Lõuna-Ukrainas langes Venemaa kontrolli alla

Ukraina sõja esimese päeva blogi loe SIIT. Neljapäeva öösel toimunust saab lugeda SIIT. Ukraina sõja teise päeva blogi loe SIIT. Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva toimunust loe SIIT. Sõja neljanda päeva blogi loe SIIT.

Sõja viienda päeva blogi loe SIIT.

06:20
Milline on viimane seis rindelt?

Alustame lõunast. Mariupol on venelaste piiramisrõngas ja linna on palju pommitatud. Linnapea Võdm Boitšenko teatas kolmapäeva varajastel tundidel, et haiglas on 128 pommitamises viga saanud tsiviilelanikku. Teisipäeval kadus linnast elekter, ent nüüd on see taastatud. Samuti küpsetati öö jooksul 26 tonni leiba Mariupoli umbes 440 tuhande elaniku jaoks. Mariupol on taktikaliselt oluline linn, sest selle vallutamisel saavad Krimmi väed lõunast ning isehakanud „rahvusvabariikide“ ja Vene väed ida poolelt ühineda ning hakata koos liikuma riigi keskosa suunas. Olukord on igatahes pinev ja närviline.

Jäädes Ukraina lõunapiirile, riigi suuruselt kolmas linn Odessa on seni pääsenud suuremast pommitamisest ning olukord linnas on niivõrd rahulik, kui saab olla. Teisipäeval aitasid sajad, isegi tuhanded tsiviilelanikud kaasa kaitsete tugevdamisele.

Liikudes veidi põhja poole, siis nagu paar tundi tagasi öösel sai märgitud, on Herson sisuliselt langenud Venemaa kontrolli alla. Linn on olnud venelaste sihikul 24. veebruarist ja sõjategevus on olnud seal väga äge. Tundub, et nüüdseks on aga linna vastupanu murtud ning umbes 290 000 elanikuga linn kuulub venelastele. Seda kinnitas ka kolmapäeva varahahommikul linnapea. Öösel nähti linnas ka Vene patrulle.

Liikudes ida poole, siis alates sõja algusest 24. veebruarist pole idarinne Donetski ja Luhanski „rahvusvabariikidega“ eriti palju liikunud ning kuigi palju ei suuda venelased sealt edeneda.

Küll aga on küsimärgi all Ukraina suuruselt teise linna Harkivi püsimajäämine. Linn on ümberpiiratud, Venemaa on linna halastamatult ka pommitanud ning öösel maandusid seal Venemaa dessantväelased. Too infokild oli pea kaks tundi ainus, mis linnast kuulda oli, aga vahetult enne kella kuute teatas Ukraina sõjavägi, et õhurünnak algas täpselt siis, kui sireenid hakkasid linnas ja linna ümbritsevas piirkonnas tööle. Venelased ründasid kohalikku sõjaväehaiglat ning lahing veel kestab.

Olukord pole kuigi hea ka Kiievis. Öösel suuremaid raketirünnakuid ei toimunud, küll aga on suur vene vägede kolonn linnast jätkuvalt umbes 20 kilomeetri kaugusel loodes. Väidetavalt on hiiglaslikul, umbes 60kilomeetrisel kolonnil probleeme toidu ja kütusega.

Lääne pool on aga olukord taaskord rahulikum. Lviv pole veel eriti suuri õhurünnakuid tunda saanud. Küll aga sai suure löögi Kiievist umbes 125 kilomeetrit läänes asuv Zõtomõri linn, kus venelased soovisid ilmselt tabada seal asuvat sõjaväebaasi. Küll aga tabati ka kortermaju, praeguseks on kohalikud ametnikud kinnitanud nelja inimese surma, ent ohvreid võib olla veel rohkem.

Ei saa mainimata ka jätte, et Valgevene koondab üha suuremaid vägesid Ukraina piiri taha ja väidetavalt on ka valgevenelased ootel, et alustada sõdimist Ukraina pinnal.

Ameerikas baseeruv sõjauurimise instituut avaldas ka teisipäeva õhtul kell 10 paiku Eesti ja Ukraina aja järgi kaardi viimastest arengutest Ukrainas. Mitmed analüütikud täheldavad, et vahepealne aeglustus pealtungis oli tingitud vajadusest vägesid taasvarustada ja reorganiseerida, mis on aga jõudmas lõpule. Instituut usub, et Venemaa järgmised suuremad rünnakud algavad 24 tunni jooksul ning järgmise 72 tunni jooksul näeme nende tulemusi.

Tundub, et kõige hullem ja rängemad rünnakud tsiviilelanike pihta on veel vaid ees.

05:19

Bideni kõne on lõppenud, Ukraina-Venemaa sõjale oli pühendatud umbes kolmandiku. Kuigi USA presidendi kõnes oli omajagu lubadusi ja optimismi Ukraina jaoks, siis reaalsus on praegu hirmutav - Ukraina kaitseministeerium teatab, et Valgevene sõdurid on piirile väga lähedal ja ootel.

04:52

Kuigi Biden veel kõneleb Kongressi ees, postitab tema sotsiaalmeediameeskond lõike ja mõtete lühikokkuvõtteid USA presidendi kõnest. Lisaks õhuruumi sulgemisele teatab Biden, et justiitsministeerium moodustab löökrühma, mille eesmärgiks on uurida Vene oligarhide kuritegusid. Samuti lausub Biden, et koos Euroopa liitlastega otsitakse üles ja konfiskeeritakse oligarhide jahid luksuskorterid ja eralennukid. „Me tuleme teie ebaseaduslikul teel saadud tulu järele,“ lausub USA president.

Biden lisas ka kõnes: „Putin on nüüd ülejäänud maailmast rohkem isoleeritud kui kunagi varem. Tal pole õrna aimugi, mis on tulemas.“

04:22

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatab „State of the Union“ kõnes, et USA sulgeb õhuruumi Venemaa lennukitele.

„Vabadus triumfeerib alati üle türannia,“ lausub Biden Venemaa sõja kohta Ukraina vastu.

04:18

Veel kaks suurettevõtet teatavad oma sammudest Venemaa vastu - lennukitootja Boeing ja energiafirma ExxonMobile.

Boeing sedastab, et lõpetavad kogu äritegevuse Moskvas ja sulgevad ajutiselt kontori Kiievis. Valusamaks hoobiks Venemaale on aga Boeingu otsus peatada varuosade, hoolduse ja tehnilise toe osutamine Venemaa lennufirmadele. Näiteks Venemaa riiklikule lennufirmale Aeroflot kuulub praegu 187 lennukit, millest 59 on Boeingu teraslinnud. Ka teistel Venemaa suurematel lennufirmadel on ohtralt Ameerikas toodetu lennukeid. Kuigi sõnakasutus viitab, et Boeingu peatab teenuste osutamise ajutiselt, siis lennunduses võib isegi ajutine paus kaasa tuua suured ja kallid tagajärjed. Samas arvestades, et sisuliselt terve Euroopa ja Põhja-Ameerika on Venemaa lennufirmadele suletud, võib ju ironiseerida - kuhu neil ikka lennata oleks?

Naftagigant ExxonMobile liitub konkurentide Shell ja BP-ga, lõpetades igasuguse äritegevuse ja finantseeringud Venemaal. Ettevõttel on Venemaal ligi 1000 töötajat. Mis nendest saab edasi, pole praegu teada.

03:51

Ukrainas on moodustunud häkkerirühmitus, keda Reuters kirjeldab kui kübersissisõja rühmitusena. Uudisteagentuurile andis intervjuu häkkerite koordinaator, kelle sõnutsi hakatakse saboteerima kriitilisi Venemaa infrastruktuurilülisid nagu näiteks raudteed ja elektrivõrke.

i

03:46

Kaks mõnes mõttes täiesti vastandlikku, aga samas väga sarnast kogemust Ukraina ja Venemaa lastel - vasakul piltidel on Ukraina lapsed pommivarjundis, paremal piltidel Moskva lapsed, kes vahistati Moskvas sõjavastasel meeleavaldusel käimise pärast. Lisatud on ka Facebooki postitus, milles on lähemalt kirjas, miks viis last koos vanematega arreteeriti.

03:40

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv ja selle elanikud on venelastel jätkuvalt sihikul - Ukraina riigiteenistused kinnitasid, et linnas maandusid Vene dessantväelased ja linnas käib lahing.

Pommid tabavad Harkivis tsiviilsihtmärke ning nagu teisest säutsust näha, üks pommitamine järgneb teisele.

03:02

Pentagoni ja USA kaitseministeeriumi ametnikud avaldavad huvitavaid kilde. Väidetavalt on Ukraina piiri taha kogutud Venemaa vägedest 80% sisenenud riiki (samas protsent, kes on juba sõjategevuses osa võtnud, on sellest veel kõvasti väiksem).

Lisaks vahendab Kyiv Independent, et osad venelased sabotöörivad enda kaasmaalasid. Väidetavalt on täheldatud madalat moraali ning läbi on torgatud masinate kütusepaake arvatavasti selleks, et sõdurid ei peaks minema sõjarindele.

02:51

Zõtomõris toimunud raketirünnakus olevat hädaabiteenistuse kohaselt hukkunud kaks inimest ning vähemalt kolm inimest olevat saanud vigastada. Rohkem inimesi võib olla lõksus ka rusude all. Kuigi venelased võisid sihtida linnas asuvat õhuväebaasi, siis pihta said ka kümme kortermaja ja haigla.

02:45

Ukrainlased jagavad meelsasti infot oma võitudest. Melitopoli lähedal ja Vasõlivka suunas teel olnud kolonn, mis koosnes 200 soomustatud masinat, olevat hävinenud Ukraina raketirünnakutes.

Samal ajal teatab ka kaitsestrateegiate keskus, et väidetavalt ei soovi Vene väed Krimmis sõjast osa võtta. Oma allikatele tuginedes olevat Vene 810. merejalaväelaste brigaad demoraliseeritud.

Ka Nexta teatab vastuseisust sõjale Venemaa riigi sees,. Nimelt Moskva Gagarinski rajooni volinikid nimetavad sõna katastroofiks ja paluvad Putinil kohaselt väed Ukrainast tagasi tõmmata. Küll aga tasub meeles pidada, et kuigi Ukraina-meelsed mängivad sellised avaldused suurelt välja, siis arvesse tuleb võtta konteksti - Gagarinski rajoon on üks 146. Moskva väiksematest piirkondadest. Kui Venemaa pealinnas elab kokku üle 12,4 miljoni elaniku, siis Gagarinskis veidi üle 70 000 kodaniku.

Peterburis toimusid teisipäeval taaskord ka protestid. Nexta vahendab, et sõjavastastes meeleavaldustes on alates 24. veebruarist kinni peetud vähemalt 6817 inimest.

02:26

Täna peab Ameerika Ühendriikide president Joe Biden traditsioonilise „State of the Union“ kõne ehk kõne olukorrast riigis, mida peetakse kõige olulisemaks iga-aastaseks pöördumiseks. Ameerika meedia kirjutab, et muu hulgas teatab Biden USA õhuruumi sulgemisest Venemaa lennukitele. Wall Street Journal on veidi tagasihoidlikum, sõnades, et keelust teatatakse järgmise 24 tunni jooksul.

02:11

Kuigi Valgevene president ütles, et Valgevene väed ei kavatse osaleda Ukraina sõjas, siis kõik märgid viitavad vastupidisele. Ukraina kaitseministeerium hoiatab Valgevene sõjaväe rünnakute eest.

02:08
Sõda võib kesta 20 aastat

USA kongressiliikmetele tehti täna ülevaade viimastest arengutest Ukrainas ja luureteenistuse viimasest infost. Arvatakse, et nädala pärast on Kiiev ümberpiiratud, aga linna täielikuks hõivamiseks võib kuluda 30 päeva. Prognooside kohaselt võib Venemaal kuluda neli kuni kuus nädalat Ukraina täielikuks „taktikaliseks hõivamiseks“.

Ameerika väljaanne CBS News vahendab, et praegu ei tea lääne luureteenistused, kas Vene väed üritavad Ukraina pealinna järk-järgult nii-öelda kägistada või hakkavad tänavatel ukrainlastega võitlema. Kongressile tutvustatud variandid on algne võitlus Ukraina sõjaväe ja valitsuse hävitamiseks. Küll aga pole teada, kas Venemaa kavatseb pärast Kiievi vallutamisest minna läände Lvivi suunas või lausa Poola piirini.

CBS Newsi teatel on olukord muutev ehk praegune ajaraamistik on hinnanguline. USA ametnik ei osanud öelda, millal Lääne kehtestatud sanktsioonid võivad otseselt mõjutada Venemaa sõjaväge - madal moraal ning toidu- ja kütusenappused ei ole mõjutatud sanktsioonidest. Üks on aga kindel, et varem või hiljem mõjutavad sanktsioonid ka sõjaväeoperatsioone. sanktsioonide mõju ka sõjaväeni

USA ja läänemaailma ametnikud aga usuvad, et arvestades senist sõjakäiku ja ukrainlaste vastupanu, kestab sõda pikalt. Suurbritannia välisminister ennustab 10aastast sõda, USA kongressiliikmetele öeldi, et sõda kestab 10, 15 või 20 aastat, aga lõpuks Venemaa kaotab.

01:50

Kui Ukraina on rääkinud, et Venemaa on kaotanud sõjas teisipäevaks üle 5000 sõduri, siis lääne ametnikud on palju tagasihoidlikumad - New York Times vahendab lääne ametnike arvamust, et venelased on sõjas kaotanud 2000 sõdurit.

01:46

Maailmapank valmistab ette kolme miljardi USA dollari suurust abipaketti

Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i) juhid teatasid ühisavalduses, et nad on mures Venemaa pealetungi võimalike kõrvalmõjude pärast. Nad tõid välja kallinevad tarbekaupade hinnad, maailma finantsturgude häired ja riski, et sõda kiirendab veel enamgi ülemaailmset inflatsiooni.

„Koordineeritud rahvusvahelised sammud on üliolulised riskide maandamisel ja eelseisva ülikeerulise aja üleelamiseks,“ seisis avalduses.

Maailmapank teatas, et tõotab järgmiste kuude jooksul kolm miljardit USA dollarit, millest 350 miljonit on saadaval juba järgmisel nädalal.

IMF lubas, et võtavad kiiresti arutlusele Ukraina erakorralise rahastamise palve. IMF loodab juunikuuni leida rahastust 2,2 miljardit USA dollari väärtuses.

01:37

Vene väed kandsid täna suuri kahjustusi Mõkolaivi oblastis Baštanka linna lähedal. Raporteeritakse, et ukrainlased hävitasid suure kolonni sissetungijate masinaid, muu hulgas kaotasid venelased õhutõrjemasina Pantsir-C1, mis maksab hinnanguliselt 13-15 miljonit USA dollarit. Kyiv Independent kirjutab, et kolonn koosnes 800 masinast, ent see info on kinnitamata ega saa praegusel hetkel täielikult usaldada.

Samuti tabasid ukrainlased 13 Venemaa sõdurit pärast seda, kui nende kolonn hävines.

01:27

Allpool nähtavad säutsud räägivad enda eest. Tänasel ÜRO inimõiguse nõukogu koosolekult kõndisid välja 140 riigi diplomaadid, kui videosilla teel hakkas rääkima Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Kõnes üritas Lavrov õigustada Venemaa sõda Ukrainas.

Lõime järgmine säuts kajastab 19aastase Ukraina laskesuusataja Jevgeni Malõševi surma. Noortekoondisesse kuulunud noormees sai surma lahingus Harkivi lähedal.

01:19

Harkivi õhuväe ülikoolist ei jäänud palju alles - venelased hävitasid selle täielikult.

01:14

Tundub, et Hersoni linn on langenud täielikult venelaste kätte - keskväljakul on näha parkimas Vene vägede masinaid. Linnas ja linna ümbruses on käinud viimastel päevadel ägedad lahingud, venelased on sihtinud ka elumaju, ent senimaani linn püsis Ukraina vägede käes.

Loe rohkem