Foto: Loomaarst taskus
Tiina Toomet 11. märts 2022 15:26

Lemmikloomad tuleb vaktsineerida. Inimesi vaktsineeritakse profülaktiliselt ainult äärmise ohu korral (näiteks veterinaartöötajad marutaudiohtlikes maades).

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) andmetel esineb marutaudi rohkem kui 150 riigis ja sellesse ravimatusse haigusesse sureb iga 10 minuti järel mõni inimene. Üle 50 000 inimese aastas. Need on enamasti lapsed Aasias ja Aafrikas, kuid ka inimsurmasid esineb üle maailma. N: lähiümbrusest viimati 2019. aastal Norras ja Lätis. Mõlemad inimesed nakatusid reisil olles hammustada saades.

Marutaud on kõige halvema prognoosiga haigus. Tõenäosus, et haigestumine lõpeb surmaga on 99,9%. Viirus, mis kandub edasi haige looma või inimese süljega, satub organismi hammustus- või kriipimishaava kaudu, aga võib läbida ka limaskesti. Kahjustab närvisüsteemi ja lõppeb alati surmaga. Peale haigustunnuste ilmnemist ei saa marutaudi enam ravida. Küll aga saab haigestumist ära hoida, kui nakatunu saab piisavalt kiiresti vaktsineeritud. Marutaudi peiteaeg on väga varieeruv – enamasti 1–3 kuud, aga võib-olla ka kuni mõni aasta.

Nakatumised toimuvad tavaliselt koerte kaudu. Seetõttu on laste kõrval ohvriteks ka koerad. Vaesemates maailma riikides hukatakse igal aastal 20 miljonit koera marutaudi ohu tõttu. Kusjuures hukkamise meetodid on sageli väga ebainimlikud. Ja kasu sellest pole, sest uued koerad tekivad kiiresti asemele ja kuna neid ei vaktsineerita, ootab neid sama saatus.

Haigust levitavad peale koera ka kassid, kährikud, rebased, hundid, pesukarud, skunksid, nahkhiired, koiotid, samuti kõikvõimalikud väikenärilised. Kuid 95% juhtudest, kui haigestub inimene, on nakkus saadud koeralt. Loom võib olla nakkusohtlik juba kümmekond päeva enne, kui tekivad kliinilised tunnused. Seetõttu võib marutaudiohtlikus piirkonnas olla igasugune loom ohtlik. Sellises kohas tuleks loomadest eemale hoiduda ja olla eriti ettevaatlik nahkhiirtega, et nad ei pääseks hoonetesse. Lemmikloomad tuleb vaktsineerida. Inimesi vaktsineeritakse profülaktiliselt ainult äärmise ohu korral (näiteks veterinaartöötajad marutaudiohtlikes maades).

Tänu metsloomade vaktsineerimise programmile, mis alaga 2005 aasta sügisel, on Eestis marutaud likvideeritud. Viimati leiti marutaudis koer 2008 aasta kevadel. Hiljem on esinenud vaid üksikuid marutaudi juhtusid metsloomadel Pihkva oblasti ja Eesti piiril.

Peame olema tänulikud Louis Pasteur’le, kes tegi 1880. aastal teadustööd marutaudi kohta ja juba 1884. aastal sai ta demonstreerida, kuidas toimib vaktsiin koertel. 1885. a toodi tema laborisse ränkade hammustushaavadega üheksa-aastane poiss Joseph Meister. Kuna teda purenud loom oli marutaudis, ei olnud vaesel lapsel pääsemislootust ja Pasteur otsustas riskida. Ta süstis patsiendile 13 päeva järjest marutõbise küüliku ajust valmistatud ekstrakti ja päästis poisi elu. Vaktsineerimisele oli alus pandud ja 1888. aastal avas uksed kuulus Pasteur’ instituut. Sellest, kui elumuutev oli Pasteur’ avastus, kõneleb kasvõi see, et ta on üks vähestest teadlastest, kes kullati sõna otseses mõttes üle – tema mausoleumi seinad Pariisis on kaetud tänulike patsientide poolt kogutud raha eest hangitud kuldplaatidega.

Külaline on loomaarst Enel Hakmann, saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.