ELAME OHTLIKULT! Millisest kodumasinast saab kõige sagedamini alguse tulekahju? (4)

Päästeamet tõi välja juhtumi, kus kortermaja elutoas põles mööbel, mänguasjad ja külmkapijuhe. Laps oli nimelt mittekasutuses oleva külmkapi juhtme seina pistikupessa pannud. „Kahjuks oli vigastatud juhe mööbli all ning sellest katkisest juhtmest tekkis põleng,“ sõnas päästeameti meedianõunik Sandra Nahkur. Põleng on saanud alguse ka korteris, kus süttis elektrivõrku lülitatud külmkapi defektiga kaabel ning kaupluse teenindussaalis, kus tule võttis üles külmkapi kondensaator.

Ohu vältimiseks tuleb külmikut regulaarselt puhastada ning kasutada +10 °C kuni + 43 °C vahemikus, kusjuures elektrivõrku ühendamisel ei tohi kasutada harupesasid ega pikendusjuhtmeid ja seadme ühendus peab olema hästi ligipääsetavas kohas.

“Pikendusjuhtmed on mõeldud pigem ajutiseks kasutamiseks, mitte keedukannu, boileri või teiste seadmete pidevalt vooluvõrgus hoidmiseks,“ lisas G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Igasugused elektriseadmed peavad olema alati korralikult maandatud ja kasutama vajalikke kaitsmeid, mis hoiaks seadet lekkevoolu, ülekoormuse, pikse ja sädeluse eest.

Elektrisüsteemid vananevad kasutamisega, seetõttu tuleb nende korrasolekut kontrollida ning arvestada, et ükski asi ei ole igavene,” sõnas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heidi Mõttus. Kui tekib silmaga nähtav sädelus elektriseadme sisse või välja lülitamisel, on see ohumärk, et ühenduskontaktid on väsinud ja seade vajab remonti või tuleb see välja vahetada. Mõttus sõnas, et kui kellelgi on veel nõukogudeaegseid elektriseadmeid, siis on viimane aeg need välja vahetada. Kui tegu on elektripaigaldisega, siis sellele tuleb kindla perioodi järel teha korraline audit, sagedus sõltub paigaldise liigist ja vanusest.

Selleks et end kodus turvalisemalt tunda, saad ka ise nii mõndagi ära teha. Kindlasti tasub paigaldada koju nutikas andur, mis mitte ainult ei anna häiret, vaid saadab ka kellelegi teavituse. Alles hiljuti päästis nutikas Nublu suitsuandur põlengust ühe kodu, kus oli süttinud röster ja edastas äripinnalt tulehäire, millele reageerinud G4Si patrullekipaaž avastas kohapeal, et printer oli hakanud tossu välja ajama.

„Nende juhtumite puhul oli tegu õnnelike õnnetusega, kuid elekter on eluhoonetes kõige sagedamini tulekahju alguse põhjuseks ja seetõttu on väga oluline, et teil oleks kodus nutikas andur, mis edastab häiresignaali G4Si juhtimiskeskusesse. Vastasel juhul võib elektririkke tulemusena teie kodu maha põleda,“ ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Päästeamet seadis 2025. aastaks strateegia, mille kohaselt peaks selleks ajaks olema eluhoonete tulekahjude arv alla 700 ja tulekahjus hukkunute arv alla 12. See arv oli 2015. aastal vastavalt 790 ja 50. Kolm aastat tagasi oli meil miljoni elaniku kohta 32,4 tulesurma, samal ajal kui teistes põhjamaades oli tulesurmade arv miljoni elaniku kohta keskmiselt 7,1. See tähendab, et Eestis on keskmisest üle 4,5 korra rohkem tulesurmasid.