Tarbeklaasi looming valmistab alati äratundmisrõõmu, sest seda oli või on igas kodus. Ülal keskel Eino Mäelti 70ndatel valminud vaas „Ama„, mis ehib ka „Klaasimeistrite“ raamatu kaant.

Foto: Mart Laul
Sisustus
19. aprill 2022, 19:26

Miks kogutakse Tarbeklaasi esemeid? Mida annab vaimustus klaasi vastu? Kas kuskil tuleb piir ette?

„Kui ma elus midagi toredat olen teinud, siis klaasimaania puhkemisele kaasa aidanud,“ ütleb sel kevadel Tallinnas Maarjamäel, Eesti Ajaloomuuseumi tallihoones avatud näituse „Klaasimeistrid“ kuraator Anne Ruussaar.

Oma ulatuse poolest on see suurim Eesti klaasi­tööstusele pühendatud näitus, mullu novembris ilmus ka samanimeline raamat. Näituse kuraator ja raamatu autor Anne Ruussaar ei väsi imestamast, millise vaimustusega Eestis nüüd Lorupi vabriku või Tarbeklaasi tooteid kogutakse, kuigi veel hiljuti viidi seda koormate kaupa prügimäele.

Edasi lugemiseks: