Kõik tundus hästi korraldatud, kodu linnas ja suvila maal. Nüüd aga peab Harriet otsast alustama. Foto on illustratiivne.

Foto: Pixabay
ÕL Kodu 23. aprill 2022 19:42

„Meil oli korter Tallinnas ja suvila Hiiumaal,“ nuuksub õnnetu naine. „Nüüd pole ühte ega teist. Pärast mehe surma kaotasin kogu oma elu.“

„Mõtlesin, et kes mind ikka tänavale tõstab, ehk saame kokkuleppele, et mina elan oma elu rahus lõpuni. Kodu oma olemuselt tundub nii isiklik, nii püsiv ja polnud enam ka pangalaenu kaelas ähvardamas,“ räägib Harriet oma tunnetest. Lugematud töö- ja rõõmupäevad suvilas, kus kõik hakkas just-just valmis saama. Juba õitsesid õunapuud ja sai ka õunu. Maja uppus lilledesse ja juurviljade kasvatamine oli käpas.

Samal teemal

Kommentaarid  (11)

lesk 4. mai 2022 20:11
Hiljuti pärimisega sunnitud tegelema, sest mitte igas eas ei mõtle inimesed veel testamendile. Abielus, ühisvara, 2 ühist last ja mehel esimesest kooselust üks laps. Pool kogu ühisvarast on minu, jagamisele läks mehe pool minu ja 3 lapse vahel. Jagada oli ainult maja ja pangaarvel olev raha, müüsin maja, sest üksi ma seal elada ei tahtnud, ja ostsin endale väga sobiva korteri. Kõik lapsed said oma võrdse osa isa pärandist, neil kõigil kulus see oma pangalaenudele, mingit riidu ja arusaamatusi meil küll ei olnud. Ja ka testamendi olemasolul oleks olnud inetu mehe laps isa pärandist ilma jätta.
Vale puha 27. aprill 2022 21:00
Abikaasa oma on pool korterist ja pool suvilast.teine pool läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele.Ka suvila tasumata oda jagatakse nõnda.Milleks oli vaja korterist välja kolida.Seda ei saanud ju nõuda. Jama kirjatükk.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS