„LOOMAARST TASKUS“ | Lemmikute närvihaigused, krambilaadsed episoodid. Keda ja kuidas aitab veterinaarneuroloogia? (1)

Ilmselt sagedasemaiks krampide põhjuseks koertel on idiopaatiline epilepsia, mille eeldatavaks põhjuseks on enamasti pärilikkus. Idiopaatilist epilepsiat põhjustavad geenid on siiski kindlaks määratud vaid harvadel juhtudel ja pärilikkusele viitab näiteks haiguse sage esinemine tõus või selle ilmnemine lähisugulastel. Osadel patsientidel jääbki täpne epilepsia põhjus välja selgitamata.

Esmakordselt krambihoo saanud looma ei pea viivitamatult arsti juurde viima, kui krambihoog on lühike ja loom taastub sellest täielikult. Mõistlik oleks siiski lasta enda loomaarstil loom üle vaadata ja lasta võtta vajaduse korral vereproovid.

Kui loom saab kodus esmakordselt krambihoo, ei saa omanik tema abistamiseks suurt midagi ette võtta. Rahustamisest ja silitamisest ei ole enamasti abi. Pigem peab proovima säilitada rahu ja jälgima, et kramplev loom kogemata ennast või omanikku ei vigastaks. Kindlasti ei maksa hakata suud lahti kangutama või midagi hammaste vahele toppima. Lihtsalt tagada loomale krambihoo ajal turvaline keskkond, vältimaks ohtu vigastuste tekkeks.

Hämarus ja vaikus võib kaasa aidata, et krambihoog mööduks kiiremini/kergemalt.

Loom ei pruugi peale krambihoogu koheselt täielikult taastuda, ta võib olla segaduses, osavõtmatu, väsinud, raskematel juhtudel võivad epileptilise hoo järgselt esineda ka koordinatsioonihäired, halvenenud nägemine või käitumishäired nagu agressiivsus.

Omanikul tasuks krambihoogu filmida. Siis on loomaarstil võimalik hiljem hinnata detailselt krambihoo üksikuid sümptomeid ja tabada paremini hoo olemust, ühtlasi annab video informatsiooni hoo kestvuse osas.

Kui krambihoog kestab kauem kui 5 minutit või esineb ööpäeva jooksul rohkem kui üks krambihoog, tuleks loomaga siiski viivitamatult pöörduda erakorralisele loomaarsti vastuvõtule.

Paljudel juhtudel (nt. idiopaatiline eepilepsia) määratakse patsiendile krampide kontrollimiseks eluaegne ravi. Suuremal osal patsientidest suudetakse raviga tagada üsna hea kontroll hoogude esinemise üle ja mõistlik elukvaliteet. Samas esineb ka patsiente, kelle puhul vajavad krambihood keerukaid raviskeeme ja haigus võib olla nö. ravimitele mitte alluv. Väga oluline on siiski täpsem teadmine, millist haigust ravitakse, sest eduka hoogude kontrolli saladuseks võib osutuda hoopis hoogude tekkepõhjuse ravi (näiteks aju põletikuliste või kasvajaliste haiguste korral).

Dr. Ranno Viitmaa on omandanud Helsingi Ülikoolis veterinaarteaduste doktori (PhD) kraadi ning läbinud Soomes veterinaarneuroloogia spetsialiseerumise. Ta on viimase 15 aasta jooksul pühendanud end erialaselt jäägitult veterinaarneuroloogiale. Lisaks põhikohaga tööle EriVet loomakliinikus, on ta Eesti Maaülikooli veterinaarneuroloogia dotsent, õpetades loomaarstitudengitele veterinaarneuroloogia põhitõdesid.