„LOOMAARST TASKUS“ | KASSID JA MIDA NENDEGA TEHA: üksinda uitavat hiirepüüdjat varitsevad mitmed ohud (5)
Podcastis on külaliseks Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st, kes räägib kassipidamise põhitõdedest. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.
Mõned näpunäited, mis vestluses sõelale jäid:
1. Sõltumata sellest, kus kass on saadud (kasvatajalt, varjupaigast või leitud tänavalt) peab ta saama ussirohtu, teda vaktsineeritakse ja pannakse kiip.
2. Kiip tuleb kindlasti registreerida kas Kohalike Omavalitsuste Lemmikloomaregistris https://www.llr.ee/register/ või Eesti Lemmikloomaregistris https://www.lemmikloomaregister.ee. Ideaalvariandis mõlemas.
3. Et mitte tekitada juurde soovimatuid kassipoegi, tuleks kõik kassid (vä üksikud aretuseks peetavad tõukassid) steriliseerida või kastreerida.
4. Kassipoeg saavutab suguküpsuse ja võib ise pojad tuua juba 6 kuuselt.
5. Lõikamata emasel kassil tekib jooksuaeg iga 3 nädala tagant.
6. Pesakonna keskmine suurus on 4-6 kassipoega. Emakass võib ühel hooajal toota kuni 18 järglast.
7. Sterilisatsioon/kastratsioon ei muuda kassi iseloomu ega käitumist (vä seksuaalkäitumine) Rotipüüdja püüab rotte edasi.
8. Et vältida lõigatud kassi paksuks minekut, hakata kassi peale operatsiooni söötma spetsiaalselt steriliseeritud/kastreeritud kassile mõeldud toiduga.
9. Kass võib olla täiesti tubane, kuid siis peab tema elukeskkonda rikastama erinevate tasapindadega, ronimis- ja peitumiskohtadega.
10. Kassi võib õue lubada kas koos inimesega või piiratud alale, kust tal ei ole endal vaba pääsu hulkuma minna. Üksinda uitavat kassi varitsevad mitmed ohud
Kommentaarid