VÕIMUKRIIS KUI HALB FILM! Aednik Evelyn Sepp naudib elu Inglismaal: endised kolleegid peavad aga taluma Eestis räuskavaid purjus madruseid, kes ei tee bensiinil ja tulekustutil vahet (7)

Rohkem kui kümnendi Eesti poliitikast eemal olnud Evelyn Sepp on juba aastaid hobiaednikuna tegutsenud. „Täitsin oma linnakodu rõdud õiteilu ja miniatuurse tarbeaiaga. Rõdul on mul edukalt kasvanud nii tomatid kui ka muu salatikraam, lilledest rääkimata. Olen piirdunud rõduaiaga, sest reisin endiselt küllaltki palju. Erinevalt väiksest koduloomast aeda kokku ei paki ja kohvris kaasa ei võta. Seega ootab püsiaia rajamine alles oma aega. See saab aga kindlasti olema lopsakas ja värvikirev. Kolm karva neljas reas on minu maitsemeele jaoks lihtsalt liiga mööda.“

Aiatööd harrastas Sepp juba lapsepõlves. „Igast suvest kulus üks hea kuu spordilaagrite ja võistluste kõrvalt maal vanavanemaid aidates. Tõsi, toonasest ei ole mu mällu midagi helget talletunud, kuid ajad mööduvad. Mõned head aastad tagasi puges aga mu mälust välja veel fakt, et soovisin minna pärast keskkooli aiandust õppima. Toona jäi aga asi veel enne proovipäeva katki – vängete kemikaalide mitte nii õrnad aroomid sundisid mind, selg ees, aiandist välja astuma ja sinna see aastateks jäigi. Paar aastat tagasi Hiiumaale aiakooli minnes sai vana armastus aga hea vormistuse. Suuremõisa mõis koos fantastiliste õpetajatega on olnud suurepärane kombinatsioon, mis on huvi aianduse vastu ainult süvendanud. Sellele on kõvasti kaasa aidanud ka meie fantastiline juhtõpetaja Lylian Meister.“

Maikuus teatas Sepp Facebookis, et kolis Londonisse, pannes kuulujutuveskid jahvatama.

„Olen Inglismaal kaua oodatud aianduspraktikat tegemas. Lootsin praktikat teha juba eelmisel aastal, aga kõik hakkas erinevatel põhjustel venima,“ selgitab ta. „Inglismaa ja aiandus on iga tegija unistus, nii ka minul. Keskendun siin sügiseni hommikust õhtuni oma oskuste ja teadmiste arendamisele ning inspiratsiooni kogumisele. Inglismaa oma pikkade aiandustraditsioonidega on trendiloojana lihtsalt erakordne. Kõige püsivam emotsioon on siiras vaimustus. Kõigi oma praktikakohtade valiku puhul olen lähtunud sellest, et need oleksid erineva suunitlusega ja annaksid mulle võimaluse teha ja õppida midagi uut. Olen nii tänulik kõigile oma juhendajatele – Merilen ja Silvia Mentaalile, Aet Kontsule, Egle Põldmannile, Maili Mehole, Kaie Einale ning Eve Silmale presidendi roosiaiast.“

Eesti poliitika kui halb film

Kas aastate eest poliitikas tegutsedes ei tulnud Sepal tahtmist end pärast tööd taimedega tegeldes rahustada? „Oleks mul olnud siis aega iseenda ja oma vaimse tervise peale nii palju mõelda ja aru saada, et aed võinuks olla pääsetee, oleksid vast paljud asjad teistmoodi läinud. Loodus on imeline ja aiandus mõjub hästi nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Aed on üks selline koht, kus kõik on lihtne, selge ja aus.“

Endine keskerakondlane nendib, et Eesti poliitikat ta taga ei igatse. „Raske on leida motivatsiooni, et selles halvas etenduses kaasa mängida. Kahju on ka endistest kolleegidest, kes siiralt soovivad kuulata, arutleda ja teha seda, mida Eesti praegu tegema peab. Kahjuks tuleb neil aga kogu oma vaimujõud kulutada mingite purjus, bensiinil ja tulekustutil mitte vahet tegevate madruste räuskamise talumisele. Toimuv on nõutuks tegev ja tülgastav. Vabatahtlikult ei usaldaks ma ühtegi elutähtsat otsust inimeste kätte, kes ei saa hakkama oma isikliku rahakoti pidamisega, ei tee vahet enda ja riigi varal ega ole suutelised isegi enda tagatoas akent paotama, et sealt liigne välja tuulutada.“

Sepa sõnul ei näe ta kodumaa poliitmaastikul professionaalsust ja ausust, mis peaks olema esimene eeldus, otsustamaks teiste inimeste elude ja saatuste üle. „Ühed seltsimehed peavad võimukõnelusi ja teine seltskond üritab kokku panna midagi, mis Eesti kriisist väiksema vaevaga välja juhiks. Üldpilt on aga hale kui kehvalt ettekantud Z-kategooria kodukino.“

Kasutab ka ravimtaimi

Hüpates Eesti poliitikute tõmmatud kõveratest vagudest taas Inglismaa kuninglikesse iluaedadesse, sõnab Sepp, et tema jaoks on kõige erilisem lill moon. „Küllap oma erilise ilu, metsikuse ja olemuse pärast. Mul ei lähe kunagi kõrvust mind lapsepõlvest saatva laulu salmirida: „Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike – nii oli, on ja jääb.“

Aiandusse armunud rohenäpp lisab, et ta on täiesti looduse usku. „Kasutan ravimtaimi nii maitsemeelte ergutamiseks kui ka loodusraviks. Hooajaliselt ja teadlikult. Nii metsa- kui ka niidutaimi.“

13. juulil tähistab Sepp suurt juubelit – vanusele lööb ette number viie. Milliseid õisi ta kingituseks ihkaks? „Mingit suuremat tähistamist ei tule. Mind rõõmustaks südamest, kui selle aasta uhkena plaanitud peod saaksid lihtsama kuue pere ja sõprade kokkusaamisena. Selle arvelt leiaks pidutsemisele planeeritud raha tee Ukraina inimeste ja kaitseväe toetamiseks,“ jääb peatne juubilar tagasihoidlikuks.

Kas aiandus on see valdkond, kus Sepp tahaks kuni pensionini tegutseda? „Olen pakkumistele avatud,“ lausub ta vaid. „Loodetavasti olen aiakoolis õppinud piisavalt, et iseseisvalt tööd alustada ja igapäevaselt end täiendada. Ma ei ütle seda liigsest tagasihoidlikkusest, aga siiski – loodus on alati inimesest targem. Sellega tasub arvestada.“