Minu kodu on minu kindlus! Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes ei sooviks oma kodus ennast turvaliselt tunda? Kodu peaks olema just see koht, kuhu pageda maailma ikalduste eest, ja turvapaik nii inimestele kui loomadele. Nii linnas kui maal ja isegi siis, kui keegi on külas.
Nädalavahetusel andis üks hobune oma koplis ehk kodus oma elu, et inimesed saaksid kasvada paremaks versiooniks iseendast, tarbijatest hoidjateks ja loojateks, sest ilmselt just mõtlematu ilutulestik ehmatas looma. Ilutulestik kõlab kui midagi ilusat, kuid kõvad paugud ehmatavad nii loomi kui ka näiteks sõjapõgenikke. Uusaastaöö on loomaomanikele igal aastal katsumus, sest paugutamisest paanikas loomad võivad ennast vigastada.
Uusaastaöö on igal aastal samal ajal, samal kuupäeval ja selleks saab varakult valmis olla, pudulojuseid ja lemmikuid rahustada. Aga ilutulestikku võib ju lasta igal ajal igal pool. Iseasi, kas valgel suveööl see väga efektne on ja kas peab ikka keset metsa paugutama? Üha rohkem otsitakse alternatiive ka klassikalisele ilutulestikule – laserite või droonide vaatemäng on vaikne ja samas visuaalselt väga efektne. Ja kui ilutulestikuraketti saab lasta vaid korra, siis droonid on korduvkasutatavad. Kui juba raha vastu taevast lasta, siis võiks eelistada jätkusuutlikumaid lahendusi.
Talunikud võõrustavad tihti külalisi. Pulmapeod, vabaõhuetendused, avatud talude päev jne. Kuid tõrvatilgana meepotis rikuvad ka teiste elamuse need, kes ei adu, et minnakse külla, teise inimese koju. Peenralt korjatakse kaasa herneid, tiigist kistakse üles vesiroosid, etendustele võetakse kaasa koerad. Miks? Ela ise ja samas arvesta ka palun teistega!
Kommentaarid