Foto: Aldo Luud
Sisuturundus
15. juuli 2022, 16:44

Eritellimusmööblit loov Tõnu: mööbli valmistamine päästis mind läbipõlemisest

„Elektrikuna töötades sai juba kell neli villand ja tahtsin koju puhkama. Mööbli tegemisel avastan teinekord, et on juba südaöö ning polegi märganud, kuidas aeg lendab. Selles on ikka suur vahe – üks töö võtab ja teine annab energiat,“ kõneleb Tõnu Tiirmaa (44), kes asutas eritellimusmööblit valmistava ettevõtte Ront OÜ.

Tõnu oli elektritöödega tegelenud juba aastaid, kuid tundis, et see ei täida piisavalt tema südant ja hinge. Veelgi enam: mees tunnistab, et teda tabas neli aastat tagasi läbipõlemine. „Ma ei saanud sellest tükk aega aru… aga viimaks taipasin, et kui jätkan vanaviisi, siis saab paarikümne aasta pärast pensionile minnes minust üks kibestunud vanamees, kellega keegi ei taha tegemist teha, sest ta näeb asju ainult negatiivses valguses. See tõdemus oli valus, et olen jäänud kuhugi lõksu,“ meenutab Tõnu.

Nii ta hakkaski mõtlema, mida oskab, mis meeldib ja mis võiks leiva lauale tuua. „Öeldakse, et kui töö on su hobi, siis ei tee sa ühtegi päeva tööd. Jõudsin arusaamisele, et minu jaoks on see puit – nii kasvav puu kui ka materjal. See tõesti kõnetab mind. Kui olin selle ära sõnastanud, siis oli kõige tähtsam osa tehtud. Elu oli lihtsamaks läinud, sest mul oli uus siht,“ toob Tõnu välja.

Teadis algusest peale, et loob ettevõtte

Kuna Tõnu teadvustas, et põhitöö kõrvalt ei jaksa ta mööblit valmistada, tuli elektrikutööga lõpparve teha. Töötukassa uksest sisse astudes teadis ta juba, mida tahab – avada mööblit valmistav ettevõte. „Töötukassa konsultant arvas, et esialgu võiks kandideerida kuhugi palgatööle. Kuna ma olin oma soovis kindel ja siht oli olemas, haaras see konsultandi ruttu kaasa. Ta sai aru, et see on minu tee.“

Et töötukassalt saab ettevõtluse alustamise toetust, oli Tõnule juba varasemalt kõrvu jäänud. Enne seda kasutas mees aga võimalust töötukassa kaudu end täiendada ning käis mitmetel koolitusel.

Et varasemast ajast oli ettevõtluse kogemus olemas, polnud vaja osaleda vastaval koolitusel. Niisiis tuli koostada taotlus ja äriplaan. „Tean, et ikka väga suur hulk äriplaane ei leia toetust. Küsimus ei ole selles, et äripaan oleks halb, vaid see ei ava oma võimekust piisavalt,“ mainib Tõnu, kel õnnestus toetuse saamine siiski juba esimesel korral.

Stabiilse sissetuleku puudumine oli hirmutav

Tõnu avaldab, et teda valdasid ettevõtjana alustamise osas mitmed hirmud. „Peamine hirm oli stabiilse sissetuleku pealt ära tulemine – kuidas ma edaspidi toime tulen? Mustad stsenaariumid jooksid peast läbi, olemas olid ka plaan C ja D.“

Lähedased olid niisuguse otsuse osas siiski toetavad. „Kuna ma olin oma läbipõlemise looga aus ja avatud, siis kõik said aru. Võti on selles, et see kogemus on mehele ränk. Olla läbi põlenud võrdub nagu olla läbi kukkunud. Hakata sellest inimestele rääkima, ei ole psühholoogiliselt kõige kergem ülesanne. Samas on see ainuõige viis, sest kui oled seda teinud, oled vastaspoole nii-öelda relvad ära võtnud. Seega jah, kõik lähedased olid toetavad. Nad arvasid, et see on hea viis parema iseenda poole liikuda,“ jutustab Tõnu.

Tegelikult on Tõnul oma äris ka paarimees, kes tegi läbi sarnase läbipõlemise loo. „Otsustasime seljad kokku panna ja koostasime kahekesi ühise äriplaani. Saime mõlemad toetust ehk kokku 12 000 eurot. Ühe inimese toetusega, 6000 euroga, saab mingi töökoja sisustatud, aga meie eesmärk oli algusest peale eelistada kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Niisiis olid tööriistade täpsused olulised ning need maksavad ka rohkem,“ selgitab Tõnu ja lisab: „See toetus oli meie jaoks väga pöördeline, sest kõik tähtsamad tööriistad on selle eest ostetud. Võin julgelt väita, et kui töötukassa toetust ei oleks ja peaks ise kõik hankima, siis ei oleks meil veel toimivat töökoda.“

Erilist ja südamega tehtud mööblit väärtustatakse

Äri läheb siiamaani väga hästi ning kliente on piisavalt – vaatamata sellele, et Tõnu pole eriti reklaami teinud. Esimesed kliendid olid tuttavad ja nende kaudu läks hea sõna laiali. „Pigem on meil nii, et kui hakkad mööbli valmistamisega järje peale saama, helistavad kaks uut inimest ning tahavad ka mööblit tellida. Pidevalt on järjekord,“ muigab Tõnu.

Kas siis poleks ehk nutikas natuke laieneda ja keegi lisaks tööle võtta? Tõnu on selle idee osas kahtlev. „Meie töö on hinnatud, sest oleme täiesti ennastsalgavalt pühendunud kvaliteedile. Mingit poolkõva asja meilt välja ei lähe, pigem talun kliendi pahameelt tähtaja ületamise pärast. Kui hakata seda kõike suuremas plaanis tegema, siis võib kvaliteedi ja kvantiteedi suhe paigast minna. Pealegi ei taha, et tekiks liigset stressi – muidu satun veel sama mätta otsa, kus olin viis aastat tagasi. Kogu rõõm võib tegemisest ära kaduda.“

Tõnu hinnangul eelistavad inimesed üha enam kvaliteetset mööblit ning nii-öelda „kiirmood“ on oma aega ära elamas. „Kui kolitakse ühest kohast teise, siis ei taheta kogu mööblit kaasa võtta…mis sa ikka 50-eurosest kummutist viiendalt korruselt alla tassid. Lihtsam on see jätta sinna. Eritellimusena tehtud mööbli osas niisugust suhtumist ei ole,“ mõtiskleb ta.

Muuseas, neil on paarimehega arendamisel uus suund, mis jookseb tugevalt kokku eriliste mööbliesemete valmistamisega. „Hangime sellist puitu, mis pole tavaline metsatööstuse puit. Lõikame ja kuivatame seda ning loome iseendale materjali. Et puit ei oleks anonüümne – selle järgi on nõudlus. Tahame anda puule teise elu,“ seletab Tõnu. „Näiteks saame kliendile öelda, et see konkreetne puu kasvas Tabivere pargis ning torm murdis selle maha või langetati haiguse pärast. Kui inimesel on valida anonüümse tamme või Tabivere pargis kasvanud jalaka vahel, siis pigem kiputakse valima see teine. Üha enam tahetakse, et kodus oleksid asjad, mis laeksid ja mis annaksid midagi tagasi.“

Ettevõtja elu nõuab vastutust, kuid pakub ka vabadust

Tõnu kinnitab, et naudib väga elu ettevõtjana. Mõned aastad tagasi tabanud läbipõlemine on nüüdseks ammu möödanik. „Mul on ausalt öeldes isegi väga hästi. Ma tunnen, et minu elu on minu enda kontrolli all.“

Loomulikult tuleb ettevõtjana teha ka teatavaid valikuid ning taluma suuremat vastutust. „Kui saad hakkama selle poolega, et rahaline seis kõigub ja sul on vastutus klientide ees, siis on kõik okei. Loomulikult pead arvestama, kui palju endale parasjagu lubad. Hea on see, et kui tahad puhkuse võtta, siis ei pea minema kellegi jutule, vaid planeerid ise. Lisaks on alati võimalus kliente valida,“ arutleb Tõnu.

Ka tööpäevade osas on meeldiv paindlikkus. „Saan endale isegi lubada seda, et tihti ei ärkagi äratuskellaga. Üldiselt on aga nii, et umbkaudu kella üheksa paiku alustan tegutsemist. Päeva pikkus varieerub ja on vastavalt vajadusele,“ ütleb ta.

––––

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse oluliseks plussiks on see, et absoluutselt iga täitmist väärt äriplaan saab toetuse. Ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000 eurot ning tegemist on summaga, mida ei ole vaja tulevikus tagasi maksta.

Ettevõtluse alustamise toetusest huvitujaid on iga aastaga järjest rohkem. Eelmisel aastal alustas töötukassa abiga 620 ettevõtet. Toetuse kohta saab lugeda kodulehelt www.tootukassa.ee.