Lugejakiri | Valitsus aitab, aga kuidagi ebavõrdselt aitab! (4)
Kuna riik on rahvas, siis pöördun pigem valitsuse pole, aga ikka loodan arvamusi ka rahvalt. Teisalt seda lauset mõeldes tekkib küsimus, milline rahvas on riik? Kuidas tänapäeval toime tulla, kui ei taha kedagi süüdistada? Öeldakse, et erapooletu ei saa olla, aga ometi ma omamoodi olen, kuna tahan elada ja normaalselt lapsi kasvatada. Soovin neile elu, kus nad ei tunneks, et midagi oleks elus raisku läinud. Kuid nüüd palun ma abi arvutamise ja nõuannetega. Mina enam oma peas ei oska ega suuda kalkuleerida. Kuidas leida lahendus, kui näen valitsuse abistamisi. See aga tekitab minus suure kurbuse, kui näen, kuidas valitsus aitab, aga kuidagi ebavõrdselt aitab. Inimesi peab aitama, aga arvan, et abi vajatakse võrdsuse printsiibiga.
Olen siis teise ringi ema ehk siis vanemad lapsed on 18, 15 ja 13. Aastad möödusid ja elu tundus korras olevat, arved said makstud ja leib oli laual, mõtlesime, et on ruumi pesamunale ka. Aga kogu elu on peapeale pööratud ja mina ei tea, kas selles on ainult sõda süüdi. Minu elektriarve on kolmekordne. Ehk siis kui muidu maksin 80–90 eurot, siis nüüd on ligi 300. Ei, mul pole luksust, kodus elan ahiküttega korteris. Palun öelge, kui tahan toetust, miks ma pean manguma ja alandama ennast. Kõik oma elust omavalitsusele teada andma. Salata pole midagi, aga kas see alandus on normaalne. Seega on tekkinud eelarvesse kõigest umbes 150eurone puudujääk ja mitte ainult üks kuu.
Kommentaarid