RAHULIK TAEVAS: Pommirahe alt Eestisse põgenenud Anna ja tema poeg Andrei loodavad ennast Eestis sisse seada.
Foto: Priit GreppPÄÄSTIS LAPSE VAENLASE TAGALAST! Vapper ukrainlanna naasis Eestisse koos pojaga, kuid nüüd upub bürokraatiasse (5)
Tartus töötanud ukrainlanna Anna sai hakkama võimatuga – kiskus üle rinde oma 13aastase poja vaenlase tagalast välja ning jõudis temaga tagasi Eestisse. Kuid siin õiged probleemid alles algasid. Kuna Anna ei asunud sõja alguses Ukraina pinnal, kaotas ta õigused kõigile toetustele ja peab nüüd rinda pistma kafkaliku bürokraatiaga. Tema poega ei lubata Eestis isegi kooli minna.
Kevade hakul kajastas Õhtuleht enne sõja algust Eestisse tööle sõitnud Anna üleelamisi. Sellest ajast saati, kui Anna mees 2014. aastal sõjategevuse käigus tapeti, on ta pidanud olema kahele pojale ühtaegu ema ja isa eest. Suurem poeg on tal armees. Vapper Anna läks aprillikuus okupeeritud Ida-Ukraina aladele kodukülla, kus tema vanemate juures elas noorem poeg Andrei. Septembrikuus saabus ta elusa ja tervena tagasi Eestisse, et alustada uue elu ülesehitamist.
Ega nad tahtnud tegelikult kodumaalt lahkuda. Poeg eriti tõrkus. Viimaseks kaalukeeleks Eestisse tulla sai ukrainakeelse koolihariduse katkestamine kodukülas. See sundis kotti pakkima. Annaga tuli põgenikuna kaasa ka sõbranna tütar Anja (20). Noore naise jaoks on elu okupeeritud külas eriti ohtlik. Pealegi, mida sa teed, kui tööd pole?
Elust Ukrainas vallutatud külas Anna pikalt rääkida ei taha. Küla on endiselt vaenlaste käes. Ka ei soovi ta pajatada avalikult detaile, kuidas ta suutis ületada rinde, minna kodukülla, ja siis uuesti sealt põgeneda. Traumad on liiga värsked ja olud allesjääjatele, kelle seas on naise lähedasi, üliohtlikud. „Istusime kogu aeg kodus, väljas ei käinud,“ lausub ta napilt. Lood, mida ta räägib ajakirjanikule, kuid pole valmis veel avalikult jagama, võtavad pisarad silma. Need on täis lihtsate inimeste vaprust uskumatutes olukordades.
Kommentaarid