Näritud lilled ja ümber aetud vaasi on kass pererahva koju saabumise ajaks ammu unustanud ega saa aru, miks temaga kurjustatakse.Foto: Pixabay
Ia Mihkels 20. september 2022 10:57

Kelle kass poleks vahel diivanit kratsinud, mõnda klaasi lauaservalt suure klirinaga alla lükanud või valesse kohta pissinud? Ikka kiputakse arvama, et kui loom käitub halvasti, tuleb teda karistada – kuidas ta muidu õpib? Kuigi vanavanemad võisid paljuski olla meist targemad, siis see neilt üle võetud soovitus ei pea paika. 

Eesti Loomakaitse Selts toob välja, et kass ei ole meelega kiuslik või pahatahtlik, ehkki sageli väidab kassiomanik mõne pahateo peale veendunult: ta tegi seda meelega! Kiuslikkusena võib inimene tõlgendada lemmiku loomuomast käitumist (mängimine, tagaajamine, kratsimine jmt) või katset inimese tähelepanu saada. Just viimasel juhul võib karistamine soovimatut käitumist süvendada – kass näeb, et tema tegevusele järgneb tähelepanu, mis sest, et negatiivses võtmes. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon