Sõjapõgenik Anna ei saa aru, millal tema poeg Andrei tohib viimaks kooli minna.
Foto: Priit GreppISTU PAREM KODUS?! Tallinna haridusamet sülitas seadustele ega lubanud sõjapõgeniku last õppima. Murelik ema: „Poja koolikohaga on suur segadus.“ (3)
Ukraina sõjapõgenike pere soovis võimalikult ruttu alustada Tallinnas tavalist argielu: ema asus siin tööle, aga 13aastane poeg… ei saa ega saa kooli minna! Tallinna haridusametist näidati sõjapõgenikele piltlikult öeldes trääsa: poiss ei tohi kooli minna ilma Eesti isikukoodita! Selle saamiseks on aga politseis pikad järjekorrad. Haridusministeeriumi asekantsler omakorda ütleb, et poiss peaks ikkagi kooli saama, isegi kui tal Eesti isikukoodi veel pole. Üks ametnik räägib ühte, teine ametnik hoopis teist ning laps istubki kodus.
Ukrainast põgenemiseks langes viimane piisk karikasse, kui Anna ja tema poja Andrei okupeeritud koduküla koolist visati välja ukrainakeelsed õpikud ja anti teada, et algab uute õpetajatega venekeelne õpe. Septembris jõudsid nad Tallinna. Anna soovis poja kohe ka siin kooli panna, kuid sai teistelt põgenikelt teada, et isegi kui koolis vaba koht oleks, peab ootama, kuni laps saab elamisloa ja isikukoodi. Selleks on aga pikad järjekorrad. Septembrikuu on lõppenud, 13aastane Andrei saab varsti Eesti isikukoodi aga ikka pole tal siin koolikohta. Küll aga jätkab ta Ukraina koolis distantsõpet.
Kommentaarid