Kuivainetest taskulampideni: kuidas on eesti pered võimalikeks kriisideks valmistunud? (1)

Alen Veziko ja Kerli Ats: „Nälga me ei jääks.“

„Iga majapidamine peaks läbi mõtlema selle, mis saab siis, kui ei ole nädal aega elektrit. Enamik inimesi pole selleks valmis. Meie kaasa arvatud,“ arutlevad muusik Alen Veziko ja tema elukaaslane, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ja äsja Eesti nooreks naisettevõtjaks valitud Kerli Ats.

„Nälga me ei jää, sest kasvatame lihaveiseid. Nende jaoks on ka generaator ja jõgi lähedal, et nad saaksid juua, kui elektrit pole.“ Enda joogi- ja pesemisvee tarbeks on perel õues kaev, mida täna küll ei kasutata, aga mis on vajadusel olemas. Noor pere pelgab, et suuremad mured tekivad lapsega seoses. Kui kaob elekter, pole sooja vett ja teda ei saa pesta. Kümmekond pakki niiskeid salvrätikuid saab nädala ajaga otsa. Mähkmetega on sama lugu. „Ilmselt õpiks ta siis päeva pealt potil käimise selgeks,“ muigavad Alen ning Kerli oma aasta ja kolmekuusest tütrest Alexandrast rääkides.