Pildil vasakult Marika Reintam ja Maret Kaljulaid, Johannes Halberg (tema kampsuni kudus Kristi Mürk), Luise-Maria Jõers (Hele Riin Halberg kukil) ja Külli Uustal. Sel aastal kooti üheskoos „stripu‟ ehk Ruhnu rahvuslik kampsun. Kes kudus stripu endale, kes mehele, kes lapsele.

Foto: erakogu
Inimesed
28. detsember 2022, 12:29

Lugu ilmus ajakirja Käsitöö detsembri-jaanuarinumbris (2022/23).

SAAME TUTTAVAKS | Ruhnu käsitöö õitseb!

Ruhnu on kaardil vaadatuna kui üks saladuslik saar keset Liivi lahte. Lähemalt uurides ilmneb, et seal elab kokkuhoidev kogukond, kes pulbitseb rikkalikust pärandkultuurist. Puhusime juttu kohaliku käsitöö eestvedaja ning ühtlasi ka põhikooli käsitööõpetaja Külli Uustaliga.

Võiks arvata, et Eesti tuulekiiruse rekordeid omav 12-ruutkilomeetrine saar, kus erinevatel aastaaegadel elab ligi 70 inimest, on üks kõle ning igav paik aastaringselt elamiseks. Looduslikult on tegemist imekauni saarega. Tõsi küll – talvisel perioodil kohtab siin külalisi ekstreemsete ilmaolude tõttu harva, kuid suvi toob kohale uudistajad mitte vaid mandrilt, vaid ka välismaalt. Kohalik käsitöö on just see, mis paelub ja ühendab neid kõiki, nii eestlasi, rootslasi, ameeriklasi kui ka jaapanlasi.

Edasi lugemiseks: