«Ma ei karda koera, kui on vaja kassi päästa!»

Paar aastat tagasi tuli Signele ja tema sõpradele mõte luua loomi kaitsev organisatsioon, mis sai peene nime ARC (Animal Rescue Corporation – loomade päästmise ühing). Selle ühenduse liikmed räägivad meelsasti, miks otsustati loomi kaitsma hakata. «Paar aastat tagasi jalutasin sõbranna Annemariga tänaval. Nägime, kuidas poisid kassi sabast tirisid. Keelasime neid, õnneks nad olid meist nooremad ja kuuletusid,» meenutab Signe.

Signe sõbranna Annemari ühines loomakaitsjatega hoolimata sellest, et tal on loomakarvaallergia. Tüdruku sõnul ei ole allergia õues õnneks väga hull. Siiski tõi Annemari kord koju toibuma auto alla jäänud kassi. «Ta ei saanud käia. Hoidsin teda, kuni ta paranes ja hakkas sööma. Õnneks vajas ühe mu sõbranna ema kassi,» on Annemaril hea meel.

Lapsed on kasse toitmas käinud üle aasta. «Näljane kass sööb isegi keedetud makarone,» teavad tüdrukud. Aidata saab ju ka siis, kui raha napib. Annetusi on nad saanud vaid korra, enamasti saavad lapsed abi kodust. Sel annetuse päeval pakkusid nad tänaval leitud kassipoegi. Siis andis üks 20aastane piiga kiisudele piimaraha.

Heiko Kiisk (11) liitus loomasõpradega pärast oma kassi surma. Sellegi kiisu leidis poiss raudteerööbastelt, kus ta teiste kassipoegadega konutas. Õnneks said tookord leitud kassid kõik endale kodu, kirburavi veel pealekauba. «Mulle meeldivad väga loomad, tahan neid aidata. Nägin kord koos sõbraga, kuidas kassi piinati. Paharettidel oli koer kaasas, nad lasid koeral kassi peale haukuda, viimaks tahtis see kassile kallale minna.»

Heiko usub, et kõige jubedam oleks ilmselt juhtunud, kui ta ei oleks sekkunud. «See koer haukus minu peale ka, tahtis kallale tulla.» Kas tõesti ei olnud hirmus? «Kassi aidates ei kartnud ma midagi,» ütleb poiss.

Ebameeldiv vahejuhtum ei ole teda koertest siiski eemale peletanud. Heiko on ka kodutuid koeri aidanud ning valmis neid veelgi aitama.

Signe hinnangul on neil kevadel ja sügisel kõige rohkem tööd. Paljud võtavad just siis koju looma. Kui laps läheb kooli või suvepuhkusele, annavad mõned oma lemmiku varjupaika või jätavad maha. Nii jäävadki paljud loomad kodutuks.

«Inimesed ei taipa, et üks kodutu loom võib olla piisavalt viljakas. Näiteks kassidel on hästi suured pesakonnad. Üks emane kass võib tänavale jäädes anda juurde 12, vahest ka rohkem kodutut kassipoega,» teab Signe ja süüdistab inimesi mõtlematuses.

«Kui mina näeksin, et keegi tahab oma lemmiklooma tänavale jätta, läheksin juurde ja paluksin, et ta annaks looma varjupaika või otsiks uue omaniku,» teab Heiko.

Signe soovib, et inimesed ei laseks oma lemmikuid järelevalveta, infot kandva kaelarihmata või nahaaluse kiibita tänavale. Vastasel korral ohustab loomakest varjupaika viimine või hukkumine autorataste all.

«Kurb on siis, kui üritame midagi ära teha, aga meid ei võeta tõsiselt, sest oleme lapsed,» ohkab Signe. Kui tüdruk juhtub pealt nägema loomade piinamist või juhust, kus autojuht jätab alla aetud looma tee peale vedelema, helistab ta politseisse või linna infoabitelefonile.

«Enamik autojuhte ütleb, et see juhtus kogemata. Küsisin politseinikult, kas autojuht tohib sündmuskohalt lahkuda ja kassi tänavale jätta. Politseinik kehitas õlgu: teoreetiliselt on seadus siin võimetu,» ohkab Signe.

Tulevikust rääkides näevad nii Heiko kui ka Signe end ikka loomadega tegelemas. «Tulevikumõtted on seotud küll infotehnoloogiaga, kuid tahaksin ka täiskasvanuna seda teed ikka jätkata,» loodab Signe.

Kõigist loomadega seotud probleemidest saab teada anda ARC koduleheküljel www.kaitsealused.bravehost.com.

ARC ülesanne on koondada loodushuvilisi lapsi. Juhatus, mille ees-otsas on Signe, Annemari ja Heiko, on saanud hakkama põhikirjaga, mis sisaldab reegleid, millest oma tegevust kavandades joondutakse.

Peale loomade kaitsmise tegeldakse ka loodushoiu- ja haridusküsimustega. Huvilised käisid koos Kristiine Avatud Noorte Keskuses, kuni nende ruumist sai videosaal. Praegu kohtutakse peamiselt kodulehekülje jututoas, foorumites, tänaval või kellegi juures kodus.

Tänavune loomasõbrapäev peetakse paberil. Signe paljundab lastele koerte ja kasside elu puudutavaid nõuandeid. Tüdruk loodab, et selline olukord on ajutine. «Väga raske on lapsi koos tegutsema panna. Vahel tuleb meid ikka nii palju kokku, et vanemad ei luba meid endi koju,» muretseb Signe.