Ökoehituse nipid tulevad koju kätte

Kõik need ja tuhat ülejäänud küsimust saavad huvilised lähiajal esitada otse loodusehituse asjatundjaile – meestele, kes oma kätega savi- ja põhumaju püsti pannud ning päevast päeva savi- ja lubikrohvi, põhuehituse, savimajade, tadelaktitööde ja muude sedasorti asjadega tegelevad.

Nimelt on loodusehitajad Kermo Jürmann, Sven Aluste ja Jaanus Viese otsustanud võtta ette ringreisi mööda Eestit, et kuu ajaga jagada oma üle viieaastase töö käigus saadud ja mujalt maailmast korjatud tarkusi-oskusi kõigile, kel asja vastu huvi.

Põhumaja on odav kütta

Huvi savi- ja põhuehitiste, üldse looduslike ja energiat säästvate ehituslahenduste vastu loodusehitajate kogemusel üha kasvab, kuid inimesed teavad asjast ikka veel üsna vähe, kohati suhtutakse sellistesse ehitistesse ka üsna umbusklikult.

«Tihti küsitakse, kas savimaja ei lagune meie kliimas laiali,» muigab Jaanus Viese. «Tegelikult pole ju saviehitised Eestiski mingi uus asi, Inglismaal aga, kus kliima pole ka just suurem asi, on üsna palju korralikult säilinud savimaju, mis tublisti üle saja aasta vanad.

Üks tuuri eestvedajaid, põhust ehitaja Sven Aluste kinnitas, et savist ja põhupakkidest ehitades saab lihtsaid tehnikaid kasutades rajada energiatõhusa maja, mis tarbib kütet mitu korda vähem kui enamik nüüdishooneid. «Kas või kõige lihtsamad asjad: aknad lõunas, soojust salvestavad savist siseseinad ja paksud põhuseinad aitavad luua hoone, mille kütmiseks kulub vähe vaeva isegi kõige suurema külmaga,» selgitas Aluste. Tema sõnu tasub uskuda, eriti tänavust talve arvestades, sest Sven elabki oma käte ja sõprade abiga püsti pandud põhumajas.

Ühesõnaga – infopäevadel saab nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi-oskusi, aga oma küsimustele saavad vastuse ka kõik need, keda huvitab tegelik igapäevaelu põhk- ja saviseinte vahel.

Savikrohv paneelmajas

Paika ei pea ka levinud arusaam, et ökoehitus on vaid eramute ja maakodude teema. Ehitusettevõtja ja krohvimeister Kermo Jürmann ütleb et savi- ja lubikrohvi ning kõikvõimalikke muid loodusehitustehnikaid on kasutatud ka täiesti tavalist paneelmaja korterit remontides – ei ole mingit takistust, miks seda seal teha ei võiks.

Ja on veel üks oluline põhjus, miks tasub infopäevale minna: kui paljud endised ehitajad on praegu tööta, siis loodusehitajatel on tööjärg pikalt ette plaanitud ja soovijaid tuleb järjest juurde. Seega tasuks huvilistel ehk mõelda ümberõppele ja hakata ökoehitusega leiba teenima.

Koolituspäevad

26. märtsil Jõgeval

27. märtsil Tartus

28. märtsil Põlvas

2. aprillil Tallinnas

3. aprillil Rakveres

4. aprillil Paides

10. aprillil Pärnus

11. aprillil Viljandis

24. aprillil Kuressaares

25. aprillil Haapsalus

Täpsed koolituskohad ja lähi-info eelregistreerimise kohta: www.ehituslahendused.ee