EKSPERT: Kõrvalolevaid säästliku sõidu soovitusi kommenteerib OÜ Autosõit juhataja Indrek Madar.Foto: TIINA KÕRTSINI
Kaarel Tigas 10. november 2012 08:00
Kui veel kümmekond aastat tagasi õpetati autokoolis, kuidas autot käepäraste vahenditega teel hätta jäädes remontida, siis nüüd saab tunnis hoopis teada, mil moel liitrite kaupa kütust ja raha säästa.

Palusime kommentaare ka OÜ Autosõit juhilt Indrek Madarilt.

Auto kütusekulu saab vähendada kui:

-Rehvid korralikult täis pumbata. Kolmandiku võrra ettenähtust tühjemad rehvid suurendavad kütusekulu ligi 10%. Rehvirõhku tasub kontrollida korra kuus, lihtsaim moodus seda teha on tanklas, kus asuv digitaalne manomeeter on ka täpne ja töökindel, õiged rehvirõhud leiad auto kasutusjuhendist, kui seda alles pole, küsi margiesindusest.

-Vältida kruusateel sõitmist. Kõvema teekatte puhul kulub kuni viiendiku võrra vähem kütust, pärast kruusateel sõitu kulub raha ka autopesule. Tolm ja vibratsioon põhjustavad auto kiiremat kulumist.

-Suusaboks ja jalgrattad katuseraamilt maha kruvida. Õhutakistus väheneb ja kütusekulu väheneb.

-Sõita aeglasemalt. Suurem kiirus võrdub suurema õhutakistuse ja kütusekuluga. Tõstes kiirust kaks korda, kasvab õhutakistus neli korda ja kütusekulu kasvab hüppeliselt.

-Jätta maha üleliigsed kaasreisijad ja pagas. Liigne raskus tõstab kütusekulu. Kaasreisijate mahajätmine on mõistlik siis, kui nad koju jäävad. Kui nad igaüks oma autoga sihtkohta plaanivad minna, on kasulikum siiski ühe autoga minna.

-Sõita rahulikult. Kütust säästev sõidustiil tähendab ka rahulikumat ja sujuvamat liiklust, märkimisväärselt täiendavat ajakulu enamasti mitte.

-Vahetada käiku võimalikult vara. Jälgi liiklust ja sõida võimalikult madalatel pööretel, vaheta käiku võimalikult vara. Kuigi auto kiirendamisvõime pole siis eriti hea, pole seda liiklussituatsioone ette nähes ka vaja.

-Vältida äkilist pidurdamist. Pidurda pigem mootoriga – säästlikud, sõiduvõtted aitavad kokku hoida kuni veerandi kütusest.

-Vältida täielikku peatumist. Püüa takistusest mööduda kiirust aegsasti liiklussituatsioonile vastavaks reguleerides.

-Õppida oma sõite planeerima. Alates võimest näha, mis toimub järgmisel ristmikul, mitte ainult nina ees, kuni ummikute, teeremontide ja tipptundide vältimiseni. Väldi tühisõite ja eriti võõrasse kohta minnes tee endale marsruut korralikult selgeks, veel lihtsam on kasutada GPSi.

-Vältida halbu teeolusid. Näiteks talvel korralikult hooldamata tee võib kütusekulu isegi poole võrra tõsta.

-Sõita rahulikult kolonnis. Nii saab kütust kokku hoida kiirendamiste ja pidurdamiste arvelt.

-Rohkem kui 20 sekundiks peatudes mootor seisma jätta. Juba kolme minutiga võid kulutada ära kütuse, mis kuluks kilomeetri läbimiseks.

-Kasutada mõistlikult lisaseadmeid. Stereo, konditsioneer, esi- ja tagaklaasisoojendused, istmesoojendused, aga ka tulede või salongivalgustuse kasutamine toob kaasa täiendava kütusekulu.

Riigikogu liige, kas sõidad säästlikult?

Säästu auto- ja sõidukulude pealt võib kokku hoida mitmeti, näiteks juhiloata reformierakondlane Andrei Korobeinik rentis autot omaenda firmalt ja põhjendas seda järgnevalt: “Ma ei esita Riigikogule hiiglaslikke taksoarveid ning kütusekulusid, tööga seotud teised kulud maksan ise – telefoniarved, eluase Tallinnas.” Selline säästmisviis siiski üldsusele ei meeldinud ja pärast seda kui teema mõned päevad meedial hambus oli teatas saadik lepingu lõpetamisest: „Rendileping oli küll juriidiliselt korrektne kuid võis riivata ühiskonna õiglustunnet.”

Eesti parlamendisaadikud eelistavad tihti luksusbrände, autosid, mis on sageli võimsa mootoriga ja janused. Ja kui neil kasutatav eesrindlik tehnoloogia säästabki kütust, siis teeb auto hinnalipik ja sellest tulenev rendimakse küttesäästu kenasti tasa.

Tihti vahetatakse senine auto liisingu lõppedes suurema ja edevama vastu. Näiteks reformierakondlane Taavi Rõivas, kes sõitis kaua Audi A6ga, vahetas selle sama firma maasturi Q7 vastu.

Või armastatud saatejuht, keskfraktsiooni kuuluv Peeter Võsa, keda ikka saatesarja sponsorauto Daciaga sõitmas nähti, sõidab meie esindajana mugava Volvo roolis. Õigupoolest sõidab pärast diilerilt sooduspakkumise saamist ligi veerand parlamendist Volvodega. Teiste hulgas ka varem märksa odavamat Peugeot’i eelistanud õde-vend Marika Tuus-Laul ja Heimar Lenk.

Riigikogu Volvoklubisse kuulub selle mudelirea suurima maasturiga ka vasakpoolsusega flirtivate sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser, kes veel valimiste eel sõitis ringi Honda CR-Vga. Sama marki autoga nähti ka tema erakonnakaaslast Andres Anvelti valimisplakateid laiali vedamas, kuid õige pea tuhises temagi parlamendi hoovi uue musta E-klassi Mersuga.

Saatsime säästunipid üle vaatamiseks ka saadikutele – paljud olid nendega kursis, oli ka üllatumisi. Vastukaja tuli nii palju, et osa neist riputame meie kummist valmistatud veebiversiooni. Olgu ka öeldud, et ükski viimati mainitud sotside fraktsiooni liige küsimustele ei vastanud.

RIIGIKOGU SÄÄSTAB:

IRL

Mart Nutt on säästumeetmetega kursis

Sõidan enda arvates säästlikult, pakiraami ei kasuta, kiirendusega ei pinguta. Kruusateid ei ole alati võimalik vältida ja kaasreisijatega tuleb samuti aegajalt leppida. Mingeid erakorralisi abinõusid ei ole sõltuvalt kütusehinna tõusust ette võtnud ega oskagi võtta. Kesklinnas väldin autoga sõitmist, kui vähegi võimalik.

Annely Akkermanni autol võivad rehvid tühjavõitu olla

Ma ei teadnud, et tühjavõitu kummidega sõitmine ja auto tühikäigul töötamine nii palju kütust võtab. Sõidustiil on mul rahulik ja sujuv, enamasti sõidan kiirusehoidjaga, maanteel on kütusekokkuhoid märgatav, tundub, et 2-3 liitrit 100 km kohta. Linnas liigun paari kilomeetri raadiuses üldjoontes jala. Linnade vahel tihti ühistranspordiga. Autoga käin kohtades, kus ei ole võimalik ühistranspordiga sobival ajal või küllalt kiiresti käia, samuti, kui on vaja midagi rasket kaasa võtta. Hääletajaid ei ole kütusekulu suurenemise tõttu peale võtmata jätnud. Ma pole eriline kooner, aga raiskamist ei salli.

Liisa Pakosta eelistab rehvikulutamisele metallrattaid

Kõige enam säästab kütust liikumine jalgsi või jalgrattaga. Teine säästmismeetod on sõita samas sõiduvahendis mitmekesi – ühe inimese kohta kulu oluliselt langeb. Eriti säästlik on rööbasttransport nagu rong või tramm, kuna metallratta hõõrdejõud relsi vastu, seega ka vajaliku jõu kulu on oluliselt väiksem kui rehvi kulu asfaldi vastu. Kui autoga sõita, siis säästab kõige enam kütust elektriautoga sõitmine. Kui laiemalt vaadata, siis säästab kõige enam kütust selline elukorraldus ja selline planeerimine, mis on riigi ja kohalike omavalitsuste pädevuses ja kus esmavajalik on käe-jala juures. Väiksed poekesed, lasteaiad-koolid-trennikohad kodu lähedal, töö-ja elukohad asumites koos. Muinsuskaitsjana lisaksin veel juurde, et alati tasub elada ja töötada kohtades, kus inimesed on juba pikka aega elanud, seal on tavaliselt ka muu vajalik lähedal. Ei pea hea põllumaa peale nii palju ehitama.

Ülo Tulik sõidab isa eeskujul tasa ja hoiab paremale

Välja käidud ettepanekutest ainult ühte pole mina täitnud ja see on rehvide igakuine kontroll. See on uus teadmine, et seda soovitatakse kontrollida üks kord kuus. Kõik teised põhitõed tegi mulle selgeks minu hea isa kes mind juba kümneaastaselt autoga sõitma õpetas. Teda kahjuks küll enam pole elavate kirjas kuid lisaks väljatoodud põhitõdedele ütles ta ka veel, et kui soovid turvalist sõitu siis sõida tasa ja hoia paremat kätt. Tallinna-Võru maanteel sõites sageli tundub, et head sõiduõpetajat pole paljudel juhtidel olnud. Kütuse säästmise ja ka turvalisuse pärast sõidan märksa sagedamini kui varem Võru ja Tallinna vahet bussiga.

Juku-Kalle Raidil on üks sõbranna, kes ei oska säästa

Mul on väga raske sellele kõigele vastata, kuna olen kaugeltki veel kokkuhoidlikum ja säästlikum, kui küsimus ette näeb. Nimelt ei sõida auto, vaid trammiga. Pole isegi lube. Kui vaja autoga kuhugi kanduda, viivad mind sõbrad ja mõistlike inimestena oskavad nad kindlasti säästa, välja arvatud üks sõbranna, kes töötab arhiivis ja kellel on ilmselgelt liiga suur auto

Peeter Laurson tahaks ühistranspordiga rutem Tartusse saada

Enamus nimetatud säästmissoovitustest on laialt teada tuntud, pooldan rahulikku sõidustiili ja pööran tähelepanu säästmist soodustavatele nõuannetele ning soovitustele, kui võimalik käin jala, kasutan ühistransporti ning autosõidul püüan järgida minule teadaolevaid säästmisreegleid.

Tingitult sellest, et olen Riigikokku valitud Tartust ning minu elukoht on Tartu sõidan sageli Tallinnast Tartusse ja vastupidi. Täna võib väga rahul olla Sebe uute täistunni ekspressbussidega. Sageli kasutan Tartust Tallinna sõiduks ka rongi. Rongiliiklus on aastatega järjest paranenud kuid oluliselt uut taset on oodata peadselt uute rongide kasutuselevõtuga. Tulevikus oleks normaalne, et rongiga oleks võimalik Tallinna ja Tartu vahel liikuda 1,5 tunniga ja sellega vähendada ajalist vahemaad Eesti kahe suurema linna vahel.

Erki Nool pelgab rekka sabas tiksuda

Säästu annaks ka maanteel bussi või veoauto taga sõites. Kahjuks liiklusohutuse seisukohast pöördvõrdeline. Mida lähedamal eesolevast sõidukist sõidad, seda säästlikum, kahjuks ka oluliselt avariiohtlikum. Seoses sellega soovitada ei tohi. Kuna lugu ka säästmisest, siis linnas jalgrattaga või jala liigeldes oluliselt säästlikum.

Marko Pomerants kontrollib rõhku ka varurattas

Ega siin ju midagi ebaloogilist pole. Mõni asi ajab natuke muigama: keegi ei lähe ju kruusateele toreduse pärast, ikka hädapärast. Kui reisijate hulgast rääkida, siis Eesti oludes inimesed pigem sõidavad üksi, kui koopereeruvad. Rehvide rõhu kommentaari juurde soovin veel lisada, et mõistlik on aegajalt ka vaadata, milline on rõhk tagavararattas. Rõhk selles rehvis võib aja jooksul olla oluliselt alanenud. Ise olen püüdnud omada sellise suurusega autodega, kuhu ma kütust osta jõuan!

Reform

Valdo Randpere õppis säästma kaatriga sõites

Päris üllatusena ei tule ükski soovitus, mõni neist poleks külle endal kohe meelde tulnud. Näiteks rõhk rehvides. Kuna olen elus palju paadiga merel sõitnud, siis on see kokkuhoiu teema minuni pisut varem jõudnud. Kaatrite kütusekulu on mitme suurusjärgu võrra suurem ja selles olukorras on eriti oluline sõita säästlikult. Autoroolis katsun sõita sujuvalt ja mitte segada teisi. Minu arvates ongi see üks suur probleem, et paljud juhid võivad küll iseenesest olla säästlikud enda suhtes, aga ei mõtle sellele, et seejuures takistavad nad äkki teisi liiklejaid, ja kokkuvõttes on kulud kogumile suuremad. Olen perekonna autod standardiseerinud diiselkütusele, seda kulub tunduvalt vähem.

Margus Hanson veereb vabakäigul mäest alla

Vahest ehk väljalülitamise soovitus üle 20 sekundilise peatuse korral tuli üllatusena, kuna arvasin, et käivitamine kui erakorraline toiming võtab tavalisest rohkem kütust. Samuti koormatakse sisselülitamisega tervet rida auto agregaate ja nende eluiga võib lüheneda – oli minu arvamus. Küll aga üritan sõita rahulikult, ette mõeldes ja vältides olukordi, kus jalg gaasipedaalilt otse pidurile liigub. Olen mägisel maastikul kasutanud ka käigu väljavõtmist mäest allasõidul või kiirusepiiranguga alasse lähenemisel. Arvan, et olen sellega nii mõnegi liitri paaki jätnud.

Tõnis Kõiv kardab tagant otsa sõita

Sõita tuleb siiski siis kui on vaja sõita, mistõttu halbu teeolusid ei väldi nagu kruusateidki. Tuuletakistuse vähendamiseks soetasin haakekonksu külge kinnitatava jalgrattahoidja. Pakiruumis oleva arvelt pole olulist säästu saavutanud. Pean väga oluliseks ühtlase kiirusega sõitmist, see hoiab kütust kokku ja tagab rahuliku meele. Sõidan automaatkastiga autoga ja olen kasutanud pidurdamiseks käsitsi lülitatavat kolmandat käiku, see säästab nii kütust kui pidureid. Kolonnis sõitu ei armasta, sest väljaspool seda saab ise reguleerida sõidukiirust ja hoida madalal eessõitvale autole tagant otsasõidu ohtu. Konditsioneeri väljalülitamist olen küll kasutanud, et pikendada paagis oleva kütusega sõitmise pikkust.

Andre Sepp ootab rohkem selgitustööd automüüjatelt

Oman sõidustaaži üle 20 aasta ja olen kõiki neid meetmeid rakendanud. Rahulik sõidustiil, lühim marsruut ja läbimõeldud sõidud on ökonoomsuse eeldused. GPS seadme jälgimine on kindlasti suureks abinõuks. Sõitude parem optimeerimine on aidanud kütust säästa. Ka automüüjad peaksid rohkem selgitama säästlikku autokasutust ja ökonoomsemaid võtteid just konkreetsele automudelile.

Keskerakond

Kadri Simsoni sääst algab auto valikust

Loomulikult on tänaste kütusehindade juures vajadus kütust säästa aktuaalne. Ma lisaksin nimekirjale kaks omapoolset säästuviisi – osta auto, mis on säästlik. Mina kadutan Škodat. Teiseks pikkadel sõitudel kasutada püsikiirushoidjat.

Heimar Lengi rahakotis mitu sooduskaarti

Üllatusena need soovitused ei tulnud, sest eks nad ole ju klassikalised. Ma vaid lisaksin juurde sooja garaaži, mis aitab talvel autot paremini käivitada ja säästab kütust ning mootorit kulumisest. Muidugi maksab garaaž ise ja ka kütmine. Võiks kaaluda ka elektrilist eelsoojendamist. Majanduskriis piirab sõitmist paljudel. Eks see mõne sõidu päris ärajätmine on parim kokkuhoid. Ise olen püüdnud tankida neis tanklais, kus hind pisut madalam. Olen ka juhtivate bensiinikettide sooduskaardi ostnud. Uus asi on kindlasti paljudele see 20 sekundist pikemaks seisuajaks mootor välja lülitada. Kuid nüüd on ju ka uued autod vastava funktsiooniga, mis punase foori all mootori välja lülitavad ja siis hetkega jälle käivitavad. Ise katsetasin Peugeot 508 puhul seda funktsiooni. Kui veel diiselmootor ka ja manuaal käigukast, siis väheneb keskmine kütusekulu 1,6 mootori puhul 4,5 liitrini saja kilomeetri peale. Kuid jälle, iga uuendus paneb ka autole hinda juurde. Midagi suuremat on kütuse kokku hoiuks raske ette võtta, aga piiskhaaval võib säästa küll.

Priit Toobal ostis diiselauto lisaks

Olen oma nooruse kohta juba päris pika staažiga autojuht – 12 aastat –, seega on enamik neist nippidest mulle tuttavad. Küll aga on mõnevõrra üllatav soovitus jätta mootor seisma kui peatud rohkem kui 20 sekundiks. Samas tean, et mitmetel uutel autodel on selline süsteem juba põhivarustuses. See on nipp, mida pole kasutanud, aga nüüd katsetan. Keskerakonna peasekretäri ja Riigikogu liikme töö viib mind mitmeid korda nädalas ühte või teise Eesti otsa, seega sõidan suure osa kilomeetreid maha just maanteel, kus auto ongi säästlikum. Kasutan maanteel sõites püsikiirusehoidjat, mis aitab ühtlast tempot hoides kütust säästa. Samuti kontrollin aeg-ajalt rehvirõhku ning väldin üleliigse pagasi kaasa vedamist. Tihtipeale ei õnnestu aga kruusateedel sõitu vältida, sest maa piirkondades on kruusakattega teid veel väga palju. Ka sõidu ette planeerimine ja GPS-i kasutamine on mul aidanud võita aega ja tõenäoliselt asjatult kulutatud kilomeetreid-kütust. Kütuse hind on kõrge ning see on pannud sõite rohkem planeerima. Pikemaid sõite planeerime koos kolleegidega, et mitme auto asemel sõidaks ühega. Elan kesklinnas ning kui päeval autot pikema sõidu jaoks vaja pole, siis ei hakka sellega üldse Toompeale sõitma. Eelmisel aastal soetasin lisaks bensiinimootoriga autole ka diiselmootoriga auto, mis annab minu 50 000 km aastaläbisõidu juures üllatavalt suure kokkuhoiu.

Aadu Must viis ujumislestad tuppa

Ühtlaselt sõitmise kunsti olen ära õppinud tänu püsikiiruse hoidjale – sätin selle lubatud maksimumi peale ning sõidan eriliste pidurdamiste ja kiirendamisteta ning üllatus-üllatus – kütust kulubki vähem. Liigse kraami kojujätmise soovitus pani natukene mõtlema. Kuna elan vaheldumisi kahes linnas, oli minu auto pakiruumist saanud "ladu ratastel". Ujumislestad ja maski viisin teie märkuste lugemise järel keldrisse uut suve ootama, kummisäärikud siiski jätkavad kaasasõitmist.

Fraktsioonita Inara Luigase säästu valvab abikaasa

Mu abikaasa on väga nõudlik ning kriitiline oma ja minu autosõidu suhtes. Üldiselt on kuskil mälusopis ikka need reeglid meeles – maal sõites väldin kruusateid ja sõidan maksimaalselt asfaldil. Vahetan vara käiku, olen õppinud oma sõite planeerima sest sõite on palju. Kasutan vähe lisaseadmeid, ja rehvid on täis. Maanteel sõidan rahulikult kolonnis ja kirun vaikides,,jänesehaake“ praktiseerivaid juhte. Kodupiirkonnas võtan hääletajaid peale. Ja kuigi see suurendab kütusekulu arvan, et kui hääletaja sõidaks ise autoga tuleks kokkuvõtvalt tunduvalt kulukam. Talvel sõidan tööle bussiga. Tallinnas sõidan ka ühistranspordiga ja uskuge, see on viimasel ajal väga meeldiv, sest kohale saab kiiresti.

Rainer Vakra istub Nõmmelt rongi

Lugedes neid säästmissoovitusi, siis ma usun, et need ülimalt loogilised põhitõed on teada kõikidele autojuhtidele. Kahjuks ei pruugi kõik autojuhid neid lihtsaid asju igapäevaselt rakendada, sest neile tundub võimalik kokkuhoid liiga tühine. Tegelikult on aga näiteks juba aasta jooksul saavutatav märgatav tulemus nii oma rahakotile kui keskkonnale. Kõige tulemuslikum kütuse säästmine on võimalik saavutada ainult autot mitte käivitades. Nõmmelasena olen aina rohkem jätnud lihtsalt auto koju ja teinud vajalikud sõidud hoopis rongiga.

Kalle Laanet on aastatega sõidustiili lihvinud

Üldiselt ei tule ükski soovitus üllatusena. Minu sõidustiil on kindlasti muutunud viimaste aastatega. Mõtlen üsnagi tihti, kuidas teadlikult sõita riskivabalt ja samas ka kokku hoida kütust. Aastate lisandumisega püüan teadlikult oma tähelepanu juhtida sõidustiilile, et see oleks ohutu minu enda ja kaasreisijate osas, samuti ka teistele liiklejatele. Selle tulemusena on ka kütusekulu võimalikult optimaalne minu kasutuses oleval autol.