Vannitoaremonti tuleb alustada eelarve koostamisest (1)

„Kõike saab, kui tahetakse – ja kui raha on,“ ütlevad seepeale ehitusspetsid. Iseasi, kas kõike on mõistlik teha. Torumehed näiteks võivad torud vedada just sinna, kuhu pererahvas soovib – aga kas see on just arukas ja toimiv lahendus? Igal juhul tasub meistrimeeste arvamus alati ära kuulata ning suurte ja kulukate tööde puhul ka mitut arvamust/hinnapakkumist küsida.

Õdus ja kõigiti otstarbekas vannituba ei pruugi olla kõige odavam lõbu, aga iga kulutatud sent läheb suure tõenäosusega asja ette.

„Kodune vannituba ei ole ju ammu enam ainult pesuruum – see on pigem buduaar või spaa, kus argirutust lõõgastuda,“ ütleb vannitoamaterjalide ja -sisustusega tegeleva Lintman Eesti tegevjuht Kadri Kaasik. Hea tulemuse nimel ei maksa vannitoaremonti kavandades uisapäisa tegutseda. Suurema vannitoa puhul saab mõttel lasta uljamas kaares lennata, seda on mõnevõrra lihtsamgi kujundada, väiksem ruum vajab eriti põhjalikku läbimõtlemist ja üheksa korda mõõtmist, et kõik mahuks ära ning lõpptulemusena oleks vannituba mugav ja käepärane.

Ajutine või igavene?

„Vannitoaremondi eelarve planeerimine ei pruugi olla sama lõbus kui värvide ja seadmete valimine, aga see on sama oluline – kui mitte olulisemgi,“ rõhutab Kaasik ja soovitab alustuseks läbi mõelda, kui kaua on kavas renoveeritavas kodus elada.

„Kui on teada, et mõne aasta jooksul on nagunii plaanis kodu näiteks suurema vastu vahetada või muul põhjusel kolida, siis tasub uurida oma piirkonna kinnisvarahindasid ning hoida remondieelarve vastavuses selle kandi kodude keskmise hinnaga,“ juhendab Kaasik. Üldiselt kehtib reegel, et vannitoa renoveerimine võiks maksma minna umbes 5–10 protsenti kõnealuse kinnisvara hinnast. Kui aga teed remonti kodus, kuhu kavatsed jääda aastakümneteks, võid unelmate vannitoa ehitamiseks kulutada ka rohkem – kui rahakott seda võimaldab.

Eriti hoolikalt tuleks läbi mõelda kõik vannituba puudutav, sest selle ruumiga seotud valearvestused võivad hiljem valusalt kätte maksta ja vigade parandus üsna kalliks minna. Mõelda tuleb nii sellele, kuidas kaitsta maja konstruktsioone niiskuse eest ja tagada piisav ventilatsioon, kui ka sellele, mis ja kus selles unistuste vannitoas peab olema.

Sellest, kui palju on korteris elanikke, sõltub, kas vaja on vanni, dušinurka või mõlemat, aga ka see, kas peale WC-poti vannitoas oleks tingimata vaja veel eraldi WCd – ja kas sellele on võimalik kohta leida. Kas jagub ruumi tillukese sauna jaoks või kaalub ruumi avarus saunamõnud üles?

Mõõda, mõõda ja... mõõda

Kui on läbi mõeldud ja selgeks vaieldud, mis vannitoas peaks olema, tuleb – eriti neil, kes (suurema) töö ise tahavad ära teha – kõik täpselt üle mõõta, nii ruum kui ka kõik asjad, mida loodate sinna mahutada. Seejärel tuleks võtta ruuduline paber ning joonistada vannitoa plaan. Muidugi peab seejuures mõõtkava olema täpselt paigas, muidu pole asjal mõtet. Väga täpse kavandamise korral, kus ära kasutatakse iga sentimeeter, õnnestub ka väikesesse ruumi mahutada kõik vajalik,

Vähimagi kahtluse korral mõõtke uuesti – töömeestel on rääkida ohtralt lõbusaid lugusid sellest, kuidas on tulnud lõhkuda äsja lõppviimistluse saanud seina, et küll-ta-mahub-mõõdus dušialus või pesumasin sellele mõeldud kohta pressida. Kui täpne plaan on enne töö kallale asumist valmis ja asjatundjatega üle vaadatud, jäävad sellised prohmakad ära.

Üheksa korda mõõda

Kui peres on lapsi ja vanureid, plaani nende tarvis vannituppa tuge pakkuvaid käepidemeid ja turvalisi istmeid.

Kõrge servaga dušialus pole lastele ega vanainimesele just parim valik – kui tahate, et vesi üle põranda ei voolaks, on lahenduseks tellisekõrgune serv ümber dušinurga, mis koos põrandaga plaaditakse.

Klaasseintega dušinurgast odavam on plokkidest laotud kolme seinaga dušinurk, millel ees kõrgem põrandaserv ja klaasuks või vannikardin.

Kitsukeses ruumis on vannikardin klaasseintest-ustest parem valik – kui dušši ei kasutata, saab selle kõrvale lükata ja ruum tundub avaram.

Niiskustõke ja ventilatsioon on kaks asja, mille pealt vannituba ehitades/remontides ei tohi kokku hoida. Kui niiskus pääseb maja konstruktsioonile kurja tegema, võib kahju parandamine olla väga kulukas.

Kas ventilatsioon toimib?

Korralikult ventileeritud vannituba peaks pärast vannis või duši all käimist umbes poole tunniga ära kuivama. Kui see nii pole, on ventilatsiooniga miski korrast ära. Siis tasub kohale kutsuda asjatundja, kes ventilatsiooni üle vaatab – ruumis püsiv niiskus võib põhjustada tervisele ohtlikku hallitust. Liigniiskusest elamises annab märku ka see, kui hommikuti on magamistoa aknad udused.

Lahendus sõltub kasutajaist

Aegsasti tuleb selgeks mõelda, kus ja mille jaoks on vannitoas vaja elektripistikuid ja kas ohutusnõuded ikka lubavad paigaldada neid sinna, kuhu omanik soovib. Elektritööd tuleb kindlasti jätta asjatundja teha – kodus üldse, eriti aga vannitoas.

Unustada ei tohiks sedagi, millised riiulid vannituppa tulevad. Kui ruum juba kasutuses, selgub sageli, et mõistlik olnuks teha seina sisse süvistatud riiulid, sest seinapealsed võtavad liiga palju ruumi, aga koht, kuhu kas või duši all olles pesukäsn, seep või šampoonipudel panna, on vajalik. Üsna nukker on siis tõdeda, et ehitamise käigus olnuks täiesti võimalik süvisriiul teha – kui vaid keegi oleks taibanud seda tahta.

Löö tulud-kulud kokku

Selleks, et otsustada, kui palju saad vannitoa renoveerimiseks kulutada, soovitab Kadri Kaasik teha nimekirja oma kõikidest püsikohustustest: kodukulud, laenu- ja liisingumaksed jm. Võrreldes tulemust oma kuusissetulekutega, saad välja arvutada maksimumkuumakse, mida saad remondile kulutada, ja otsustada, kas hakata vajalikku summat  koguma, rääkida vajadusel laenuandjaga rahastamisvõimalustest või uurida, kas on järelmaksu väljavaateid.Päris sendipealt eelarvet tõenäoliselt paika ei saa – ikka võib tööde käigus ette tulla ootamatuid lisakulusid. „Eksperdid soovitavad lisada kehtivate hindade põhjal kokku pandud üldeelarvele vähemalt kümneprotsendilise varu, mis lubab katta ootamatuid lisaväljaminekuid,“ ütleb Kaasik.