Nipid

Üle 40-aastased peaksid laskma silmi kontrollida paari aasta tagant 

Küsinud Tiiu Leis, 10. september 2010 00:00
Liigselt silmi pingutada ja prillide kirjutamist edasi lükata pole mõtet, kinnitab silmaarst Tiia Jugaste. Foto: PILLE-RIIN PREGEL
Kontoritöötajate silmad on iga päev tahes-tahtmata suure koormuse all. Väsinud ja kuivadele silmadele leiab abi apteegist, aga millal on põhjust ka silmaarsti jutule minna? Küsimustele vastab Ida-Tallinna keskhaigla silmapolikliiniku juhataja Tiia Jugaste (pildil).

Kas üle 40-aastased, kes enam nii hästi pakendilt teksti lugeda ei näe, peaksid prillid muretsema, või soovitavad silmaarstid teha seda kunagi hiljem, sest silm muutub muidu päris “laisaks”?

Samal teemal

Silmaarsti külastamine ei ole kindlasti kunagi liiast, sest mõned silmahaigused on hiiliva kuluga ning ei pruugi algstaadiumis üldse märgatavad olla. Silmaprobleemid sagenevad vanemas eas, üle 40-aastased peaksid paari aasta tagant laskma silmi kontrollida.

Inimene, kes on kogu aeg hästi näinud ja pole prille vajanud, hakkab 45. eluaasta paiku tundma, et ei näe hämaras lugeda ning pakenditel on instruktsioonid ebameeldivalt pisikeses kirjas kirjutatud. Lugemisprille vajab ta siis, kui ta enam teisiti hakkama ei saa. Kindlasti ei ole mõtet liigselt silmi pingutada ja prillide kirjutamist edasi lükata, sest silmad väsivad pingsast vaatamisest kiiresti ja nii võib tekkida isegi peavalu.

See, et lugemisprillide kasutamine kuidagi kiirendaks nägemise halvenemist, ei ole õige. Ealine kaugnägevus tekib ja areneb edasi sellest hoolimata, kas prille kasutada või mitte. Kui silmad on puhanud ja valgust piisavalt, võib nägemine päris hea olla ning prille ei lähegi vaja ehk siis lugemisprille tuleb kasutada vaid vajadusel. 

Kas silmi tasub päikse eest nii väga kaitsta või peaks laskma endal päiksega siiski kohaneda? Tulevased põlved võivad ju selle tõttu ehk kannatada, et meie oma silmi päiksega ei “harjuta”.

Päikseprille tuleb ereda päikse korral kanda nii suvel kui ka talvel. Silmad vajavad päikse eest kaitset, sest liigse valguse suhtes on tundlikud nii silmalääts kui ka kollatähn – silma terava nägemise keskpunkt. Maades, kus päiksevalgust on rohkem, samuti kõrgmäestiku piirkonnas esineb läätse hägustumist ehk kaed rohkem kui vähema valgusega maades.

Eluea pikenedes peab ka silmapõhi kauem vastu pidama. Seda kahjustavad nii liigne ultraviolettkiirgus kui ka veresoonkonnahaigused, näiteks kõrgvererõhktõbi ja diabeet. UV-kiirguse eest on silmi väga lihtne prillidega kaitsta, haiguste ravi ja ealiste muutuste kompenseerimine on märksa keerulisem.

Alati ei pea kohe silmaarsti juurde nägemist kontrollima minema. Optikapoodides töötavad tublid optometristid, kes kontrollivad nägemist, kirjutavad vajadusel prillid ja teevad ka lihtsamaid uuringuid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee