Tetrise mängimine tõrjub koledaid mälupilte

Siiani polnud keegi piinavate mälupiltide varase ravimise või ennetamise võimalusi suutnud välja töötada. Nn vaimse vaktsiini leidmisest posttraumaatiliste stressihäirest põhjustatud piinavate ja tervist kahjustavate mälestushoogude ohjeldamiseks teatas Briti teadlasterühm interaktiivsel teaduspublikatsioonide leheküljel PloS ONE.

Enamik inimestest kogeb elu jooksul sündmusi, mis tekitavad hingelisi traumasid. Üleelamiste järelmõjude leevendamine on kahtlemata üks arstiteaduse suuremaid väljakutseid. Värskelt avastatud meetodit on võimalik kasutada juba häire väljakujunemise algjärgus, mitte nagu praegu, kui sündroom on õitsele puhkenud.

Õudne film ja pärast mäng

Eksperimendis näitasid uurijad 60 tervele katsealusele vigastusi ja surmaepisoode kujutavaid filme. Selliste filmide näitamine on tavaks kujunenud meetod hingelise trauma mõjude uurimisel. Pool tundi pärast filmi lõppu anti ühele 20-liikmelisele grupile ülesanne mängida kümmekond minutit küllalt suurt abstraktset keskendumist nõudvat videomängu Tetris. Üleilmselt tuntud mängus on vaja aeglaselt langevad geomeetrilised objektid paigutada nii, et need võimalikult vähe ruumi võtaksid. Teine sama suur grupp mängis sama pikalt videoviktoriini Pub Quiz, kolmandale loosigrupile ülesannet ei antudki.

Selgus, et Tetrise mängijail oli võrdlusgruppidest tunduvalt vähem piinavaid mälestusepisoode ehk minevikupilte kui teistel rühmadel. Sõnalist viktoriini mänginud grupi liikmeil oli neid aga ka kontrollgrupi liikmeist märkimisväärselt enam.

“Vaktsiin” varjutab koledad mälestused

Üks uurimuse autoreist, meditsiinidoktor Emily Holmes Oxfordi ülikooli psühhiaatriateaduskonnast kinnitas, et Tetris on tõhus vahend võitlemaks piinavate mälestuspiltidega, kui seda mängida mitte hiljem kui nelja tunni jooksul pärast stressorfilmi vaatamist.

“Tetrise mängimine kahandab piinavate mälestuste mõju, kuid samas ei pühi meelest võimet mõista olnud sündmuste tähendust. Näitasime uuringuga ka seda, et mitte kõik arvutimängud ei toimi nõnda – mõni võib, vastupidi, olla traumaatiliste mälestustega toimetulekul hoopis halva mõjuga,” märkis teadlane.