Nipid
8. juuni 2012, 00:00

Kõik naised peaksid regulaarselt naistearsti kontrollis käima (1)

Nüüdisaja meditsiini abil oleks võimalik pea kõiki emakakaelavähi juhte ennetada. Miks siis Eestis haigestumine emakakaelavähki ikkagi ei vähene või hoopis suureneb?

Üks põhjus on selles, et paljud naised ei tea, kuidas emakakaelavähki ennetada, ega osale sõeluuringu programmides. Emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid (düsplaasiaid) saab diagnoosida tavalisel günekoloogilisel läbivaatusel võetava rakuproovi ehk PAP testiga. Seetõttu peaks iga naine emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks kahe aasta tagant naistearsti juures kontrollis käima. Neile naistele, kes vanuse poolest kuuluvad emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma, on sõeluuringul osalemine väga tähtis. Tänavu saavad kutse skriiningus osalemiseks või võivad sõeluuringule minna ka kutset ära ootamata 1957., 1962., 1967., 1968., 1972., 1977. ja 1982. aastal sündinud naised.

Peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel saadud inimese papilloomiviiruse infektsioon. Papilloomiviirusi (HPV) on teada üle saja tüve, enamik emakakaelavähkidest on põhjustatud tüüpidest 16 ja 18. Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi. Seetõttu soovitatakse noortel neidudel end enne suguelu algust lasta HPV vastu vaktsineerida.

Riskifaktoriteks, mis soodustavad nakatumist HPV-sse ja emakakaela rakumuutuste tekkimist, loetakse varast suguelu algust, suurt seksuaalpartnerite arvu, nõrgenenud immuunsüsteemi, suitsetamist, nakatumist sugulisel teel levivatesse haigustesse (klamüüdia, genitaalherpes jm) ja pikaajalist (üle viie aasta kestvat) antibeebipillide kasutamist.