Reumatoidartriit algab sageli hiilivalt

Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. „Iseloomulik on ka see, et haigus haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi,” märgib perearst Eero Merilind. „Tavaliselt haigestuvad väiksed sõrmeliigesed, randmeliigesed ja küünarliigesed ning jalgadel varbaliigesed, hüppe- ja põlveliigesed. Haigus algab hiilivalt, tihti just väikeste liigeste valu, jäikuse, turse ja väsimustundega,” lisab ta.

Põhiliseks kaebuseks ongi hommikune liigesejäikus – liigesed on kanged ning on raske liikuma hakata. Aga tunni-paari jooksul õnnestub end tavaliselt n-ö töökorda saada. Kui sellele mitte tähelepanu pöörata, hakkavad liigesed aja jooksul moonduma.

Üldistest sümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ja halb enesetunne. „Need ilmingud võivad vahel olla ka esmased reumatoidartriidi kaebused,” märgib Merilind. Samuti võib tunda hingamisel rindkeres valu (sellisel juhul on alust kahtlustada rinnakelme põletikku ehk pleuriiti). Reumatoidartriidile viitavaid sümptomeid on veel: kuivad silmad ja suukuivus (Sjögreni sündroom), silmade kipitus ja sügelemine ning raskesti arenenud protsessi korral sõlmekesed naha all ja käte-jalgade tundlikkuse häired. 

Õigel ajal arsti juurde

Perearst on kindlasti esimene arst, kelle juurde liigesemuredega pöörduda. Teisalt tasub meeles pidada, et liigesehaigused on väga erinevad ja iga liigesevalu taga ei ole alati reumatoidartriit, sõnab Merilind. Reumatoidartriiti on põhjust kahtlustada siis, kui kaebused on kestnud üle kuue nädala ja täidetud on vähemalt neli spetsiifilist klassifikatsioonikriteeriumi. Neist esikohal on hommikune liigesejäikus, mis kestab vähemalt tund pärast ärkamist kuue nädala vältel.

Kui kaebused püsivad, peaks inimene ruttu arsti juurde minema, et arst saaks diagnoosi kinnitada ja ravi alustada. “Õigeaegselt alustatud ravi korral õnnestub haiguse kulgu pidurdada ja invaliidistumist vältida. Olemas on tõhusad ravimid ja ravi on kompleksne: kasutatakse ravimeid, võimlemist, füsioteraapiat ja toitumise reguleerimist ning vajadusel sekkutakse kirurgiliselt,” kinnitab Merilind. Seejuures on väga tähtis, et haige oleks haigusest, selle kulust ja ravivõimalustest hästi teavitatud.

Ka see, kui hästi õnnestub haigel edasist elu jätkata, sõltub haiguse raskusastmest ja ravist. Viimasel juhul on eriti tähtis hea koostöö perearsti, eriarsti ja patsiendi ning füsioterapeudi vahel. Füsioteraapia ülesanne on lihaseid tugevdada ja liigese funktsiooni säilitada. „Adekvaatse ravita tekivad tugevad liigesekahjustused igal juhul, mistõttu ravi tuleb alustada võimalikult vara ning see peab olema piisavalt agressiivne,” lisab Merilind.

3 asja, mida meeles pidada

Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõike liigeseid ja liigest ümbritsevaid kudesid.

Haiguse põhjus on teadmata. Naised haigestuvad kaks-kolm korda sagedamini kui mehed. Haigus võib avalduda igas eas, kuid sagedamini vanuses 35–50 aastat. Paraku on nii, et kui haigus tabab inimest nooremas eas, on invaliidistumise oht suurem.

Reumatoidartriiti ei ole võimalik ennetada. Liigesekahjustuse süvenemist aitab pidurdada õigel ajal alustatud ja mitmekülgne ravi. Kahjustunud liigesefunktsiooni on väga raske taastada. 

Reumatoidartriidi kohta leiab rohkem infot lehelt www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit.pdf.