Varem avastatud vähk on paremini ravitav (3)

Nii pannakse inimesele kiiresti õige diagnoos ja ta hakkab tulemuslikku ravi saama, tänu millele tal on võimalik tervistuda või oma eluaastaid oluliselt pikendada.

Kuigi vähktõbi on enamasti eakamate inimeste haigus, tasub valvas olla kõigil, sest haigus võib tekkida igas vanuses. Aastas saab Eestis vähidiagnoosi ligi 7000 inimest. Pahaloomulised kasvajad on südame- ja veresoonkonnahaiguste kõrval üks peamisi haigestumise ja surma põhjusi Euroopas ja ka Eestis.

Kasvaja ulatuse põhjal eristatakse nelja vähktõve staadiumi. Tõve eri staadiumites on kasvaja maht ja seetõttu ka kasvajarakkude hulk erinev. Mida vähem on organismis kasvajarakke ehk mida varasemas staadiumis haigus avastatakse, seda tõhusam on vähivastane ravi.

Vähiravi tulemuslikkust hinnatakse selle põhjal, kui kaua vähihaiged elavad. Selleks kasutatakse elulemuse mõistet. Vähihaigete viie aasta elulemus tähendab vähihaigete protsenti, kes on viis aastat pärast haiguse diagnoosimist elus. Elulemus sõltub otseselt sellest, kui kaugele on haigus diagnoosimise ajaks jõudnud areneda. Näiteks rinnavähihaigetest, kellel diagnoositi haigus 1. staadiumis, on viie aasta pärast elus 88 protsenti. Neist naistest, kellel diagnoositi rinnavähk juba kaugele arenenuna ehk 4. staadiumis, on viie aasta möödudes elus vaid 15 protsenti.

Paraku on enamikul kasvajatest algstaadiumis väga ebamäärased ja ka teistele, healoomulise kuluga haigustele iseloomulikud sümptomid. Seetõttu on algavat vähki raske diagnoosida. Iga inimene saab aga sellele palju kaasa aidata, kui on oma keha suhtes tähelepanelikum ning teab, milliseid sümptomeid ühe või teise elundi vähk võib tekitada.

Vähikahtluse tekkimise järel tuleks kohe minna perearsti juurde, kes vajadusel suunab edasi onkoloogi vastuvõtule. Ootama ei maksa jääda, sest varem avastatud vähk on paremini ravitav!

Mida peaks teadma 10 kõige sagedasemast vähipaikmest

1. Kopsuvähk

Enamasti kurdavad algstaadiumis kopsuvähiga haiged köha ja veriköha, millele hiljem lisandub õhupuuduse tunne.

Kõige sagedasemad kopsuvähi varajased sümptomid on

• köha ja veriköha

• sagedased kopsupõletikud, mis ei allu hästi antibakteriaalsele ravile

• õhupuuduse tunne

• hingeldus füüsilisel koormusel

• valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet)

Eriti tähelepanelik tuleks kopsuvähi suhtes olla inimestel, kes

• on kunagi pikka aega suitsetanud

• on aktiivsed suitsetajad

• viibivad tihti suitsustes ruumides

• põevad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK)

• naistel, kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi

Kopsuvähi suurim riskitegur on suitsetamine. 

2. Rinnavähk

Rinnavähk on naiste seas sagedasim pahaloomuline kasvaja. Enamasti pöördutakse arsti poole siis, kui on avastatud n-ö tükk rinnas.

Kõige sagedasemad rinnavähi varajased sümptomid on

• tükk või tihend rinnas

• muutunud rinnakuju (näiteks naha sissetõmme)

• rinnanibu sissetõmme

• eritis rinnanibust

• rinna nahavärvi muutus (näiteks punetav, põletikuline nahk)

• nn sidrunikoore fenomen (nahk on sidrunikoore moodi krobelise välimusega)

• kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine

Eriti tähelepanelik tuleks rinnavähi suhtes olla naistel,

• kelle perekonnas ja lähisugulastel on esinenud rinnavähki

• kel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis)

• kel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas

• kel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ja lõppenud hilja (pärast 55. eluaastat)

• kes on sünnitanud esimese lapse pärast 30. eluaastat või ei ole üldse sünnitanud

• kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi

Tähelepanu, naised! Kui saate kutse osaleda rinnavähi sõeluuringul, siis tehke seda kindlasti! 

3. Melanoom

Kõige sagedasemad melanoomi varajased sümptomid on

• sünnimärgi kiire ja jätkuv suurenemine

• sünnimärgi värvuse muutus (värvivarjundite teke)

• sünnimärgi pinna muutumine krobeliseks või sõlme teke

• erosioonide, lõhede, koorikute, leemetuse teke sünnimärgi pinnale

Eriti tähelepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimestel,

• kel on hele nahk

• kel esineb rohkelt sünnimärke (üle 100)

• kel on suured kaasasündinud sünnimärgid

• kes on elus saanud palju päiksepõletusi

• kes käivad sageli solaariumis

• kes viibivad pidevalt päikse käes (päevitavad ohtralt)

• kes reisivad sagedasti intensiivse päiksekiirgusega piirkondades 

4. Basaalrakuline nahavähk ehk basalioom

Nahavähk on naha kudedest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Nahal võib esineda mitmesuguseid nahavähi vorme, näiteks basalioomi ja melanoomi. Basalioom on meeste ja naiste seas kõige sagedamini esinev nahavähk. Kasvaja on samas kõige parema prognoosiga: see areneb väga aeglaselt ja annab väga harva siirdeid teistesse organitesse.

Enamasti pöördutakse arsti poole siis, kui nahale on tekkinud roosakas aeglaselt kasvav sõlm. Nahasõlm võib olla keskelt madalam ja äärtest kõrgem ning selle pinnal võib olla punetavaid pindmiste veresoonte laiendeid. 

5. Söögitoruvähk

Algstaadiumis söögitoruvähiga haiged kurdavad enamasti toidu liikumisel tekkivat takistustunnet. Alguses on raskusi tahke toiduga, kasvaja arenedes ka vedelikuga.

Kõige sagedasemad söögitoru pahaloomulise kasvaja varajased sümptomid on

• neelamishäire (takistustunne neelamisel)

• valu neelamisel

• kaalulangus

Eriti tähelepanelik tuleks söögitoruvähi suhtes olla inimestel,

• kes suitsetavad

• kes tarvitavad kanget alkoholi

• kel on pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus)

• kel esinevad söögitoru söövitusjärgsed ahenemised ehk striktuurid 

6. Maovähk

Kõige sagedasemaks maovähi varajaseks sümptomiks on ebamugavustunne maos, mis võib osaliselt taanduda haavandtõve raviks kasutatavate ravimite toimel. Haavandtõve ravimite võtmise lõpetamise järel ebamugavustunne maos tavaliselt taastub.

Kõige sagedasemad maovähi varajased sümptomid on

• ebamugavustunne (kiire täiskõhutunne, raskustunne) maos

• neelamishäire (söögitoru ja mao ühenduskoha kasvajalise haaratuse korral)

• iiveldus ja oksendamine

• verejooks maost

• aneemiast tingitud sümptomid (väsimus, jõuetus, südamepekslemine)

• kaalulangus

Eriti tähelepanelik tuleks maovähi suhtes olla inimestel, kel on

• maos avastatud healoomulisi polüüpe

• Helicobacter pylori tekitatud maolimaskestapõletik

• pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus)

• B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia

• magu opereeritud 

7. Pärasoolevähk

Enamasti on pärasoolevähi varajasteks sümptomiteks veri väljaheites ja roojamistungi muutused.

Kõige sagedasemad soolevähi varajased sümptomid on

• veri väljaheites

• lima väljaheites

• roojamistungi muutused (sagenenud tung soolt tühjendada, soole mittetäieliku tühjendamise tunne pärast roojamist)

• kõhukinnisus

• kõhulahtisus

• kõhukinnisuse vaheldumine kõhulahtisusega

• kramplikud kõhuvalud

• kaalulangus

Eriti tähelepanelik tuleks pärasoolevähi suhtes olla inimestel,

• kel on soolestikus avastatud healoomulisi polüüpe

• kel on pärilik eelsoodumus soolevähi tekkeks (päriliku mittepolüpoidse vähi sündroomiga haiged, perekondliku adenomatoosse polüpoosiga haiged)

• kes on pikka aega põdenud haavandilist koliiti

• keda on varem jämesoolevähi tõttu ravitud 

8. Eesnäärmevähk

Kuna eesnääre ümbritseb kusitit, siis on eesnäärmevähi kõige iseloomulikumateks varajasteks sümptomiteks probleemid urineerimisega.

Kõige sagedasemad eesnäärmevähi varajased sümptomid on

• urineerimishäired, näiteks sagenenud või raskendatud urineerimine, uriinijoa nõrgenemine, urineerimisjärgne tilkumine, valulik urineerimine, öine urineerimine

• harvem vere esinemine uriinis

Eriti tähelepanelik tuleks eesnäärmevähi suhtes olla meestel, kel esineb eesnäärme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud sümptomid võivad varjutada vähi varajased nähud).

Tähelepanu, mehed! Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige levinum vähipaige. 

9. Munasarjavähk

Varajases staadiumis ei anna munasarjavähk endast mingil moel märku, kuid suurenedes ja ümbritsevatele elunditele survet avaldades võivad tekkida kaebused, näiteks urineerimise ja soole tühjendamise häired.

Kõige sagedasemad munasarjavähi varajased sümptomid on

• urineerimishäired (sagenenud urineerimine, spasmid)

• soole tühjendamise häired (tavaliselt kõhukinnisus)

• ebamäärane näriv valu alakõhus

• iiveldus

Eriti tähelepanelik tuleks munasarjavähi suhtes olla naistel,

• kes ei ole sünnitanud

• kel on raseduste ja sünnituste arv väike

• kes on kasutanud ovulatsiooni soodustavaid ravimeid

• kel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis) 

10. Emakakaela- ja emakakehavähk

Üha enam peetakse emakakaelavähki sugulisel teel levivaks haiguseks, sest üle 90 protsendi emakakaelavähkidest on seotud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsiooniga, mille nakkus saadakse sugulisel teel.

Kõige sagedasemad emakakaelavähi varajased sümptomid on

• verejooks tupest (enamasti menstruatsioonidevahelisel perioodil)

• suguühtejärgne verejooks (kontaktverejooks)

• ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas

• halvalõhnaline eritis tupest

Eriti tähelepanelik tuleks emakakaelavähi suhtes olla naistel,

• kel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon

• kel on emakakaelal diagnoositud düsplaasia (vähieelne seisund)

• kes on HIV-positiivsed

• kes suitsetavad

• kes on kasutanud pikka aega (üle viie aasta) rasestumisvastaseid tablette

• kel on olnud üle kolme sünnituse

Kõige sagedasemad emakakehavähi varajased sümptomid on

• verejooks tupest

• ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas

• eritis tupest

Eriti tähelepanelik tuleks emakakehavähi suhtes olla naistel,

• kes on ülekaalus

• kes ei ole sünnitanud

• kel on hiline menopaus

• kel on esinenud rinna-, jämesoole-, munasarjavähki

• kes põevad suhkurtõbe

Naised, kui saate kutse osaleda emakakaelavähi sõeluuringul, siis tehke seda kindlasti!

Pea meeles

Kõige tulemuslikum on vähki ennetada

Vähi tekkimise riski saab iga inimene vähendada. Selleks ei pea tegema muud, kui jälgima ja vajaduse korral muutma oma elustiili. Riski vähendamiseks

• loobu suitsetamisest

• ole alkoholitarbimisega mõõdukas

• hoia end normaalkaalus

• liigu ja ole sportlikult aktiivne

• toitu tervislikult, sealhulgas söö rohkelt puu- ja juurvilju

• väldi liigset päevitamist ja päiksepõletusi

• käitu seksuaalselt vastutustundlikult, et vältida nakatumist inimese papilloomiviirusesse