Psoriaasihaigeteid vaadatakse sageli altkulmu, kuigi tegelikult pole nad kaaskodanikele mingil moel ohtlikud. Foto: Bulls
Nipid
11. oktoober 2013, 00:00

Psoriaasihaiged ootavad kaasinimestelt mõistmist

29. oktoobril tähistab kogu maailm rahvusvahelist psoriaasipäeva.

Tallinnas rahvusraamatukogus toimub sel puhul seminar, kus avalikustatakse värske uuringu „Psoriaasihaige võimalused tööjõuturul” tulemused.

Eestis põeb psoriaasi umbkaudu sama palju inimesi, kui on Pärnus elanikke. Vaatamata nii suurele haigestunute arvule ei ole väärarusaamad psoriaasist ikka veel oma jõudu kaotanud ning haigeid peljatakse praegugi. 14. sajandil visati psoriaasihaiged ja pidalitõbised kõik ühtsele tuleriidale. Nüüd on küll 21. sajand, kuid see tuleriit lõõmab ikka veel. Inimesed ei tea, et psoriaas ei ole nakkav.

Paljude psoriaasihaigete madala enesehinnangu ja psühholoogiliste probleemide peapõhjuseks on ühiskonna halvustav suhtumine. Neid ei võeta tööle, neid tõrjutakse nakkusekartuses eemale saunadest, ujulatest ja spordisaalidest. Neid vaadatakse altkulmu isegi mere või järve ääres. Psoriaasihaige pole aga mingil moel ohtlik. Iga inimene võib teadmatusest kallistada-suudelda suguhaiget, sest tolle haigus ei paista kuskilt välja, kuid psoriaatikut, kes ei nakata kedagi, ei vaevuta mõnikord kättpidi teretamagi!

Haigus võib tekkida igas vanuses

Psoriaas on tihti esinev pärilik põletikuline nahahaigus, mis võib tekkida igas vanuses. Sagedamini algab psoriaas vanuses 16–22 või 57–60 eluaastat. Haigusel on eelsoodumus, mida antakse edasi 17. kromosoomi geenidega.

Psoriaasi otsene tekkepõhjus on ebaselge. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28–30 päevaga, kuid psoriaatikul juba kahe kuni kolme päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi korral need kuhjuvad ja põhjustavad haiguskollete tekke.

Psoriaas näeb välja erinevalt. See võib kahjustada kõiki nahapiirkondi, kuid tüüpiliselt on lööve küünarnukkidel ja põlveotstes. Psoriaasi tunneb ära selle järgi, et nahal on teravalt piirdunud lõheroosad hõbevalge ketuga kaetud alad, mis asetsevad peaaegu alati sümmeetriliselt. Kettude hulk on varieeruv ning värvus võib ulatuda hõbevalgest vahakollase ja oranžikaspruunini. Muutused võivad esineda ka küüntes.

Bioloogiline ravi pärsib haiguse arengut

2011. aasta jaanuaris hakkasid ka Eesti psoriaasipatsiendid saama bioloogilist ravi. Praegu rahastab haigekassa 40 psoriaatiku ravi aastas, kuid selle ravi vajajaid on märksa rohkem. Bioloogilise raviga mõjutatakse organismi immuunsüsteemi ja pärsitakse psoriaasiga kaasnevat põletikku. Uuringutes on kinnitust saadud, et ravi korral paraneb haige elukvaliteet tunduvalt.

Psoriaasi bioloogilist ravi viib läbi ainult nahaarst. Eestis määratakse ja pakutakse seda Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliinikus, Ida-Tallinna keskhaiglas ning Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuses.

Ajaloost

Psoriaas on mittenakkav nahahaigus, mida mainis juba Hippokrates (460–375 e.m.a) oma ülestähendustes ketendavate löövete peatükis. Psoriaasi mõistet kasutas esimesena Galenos, kes tuletas selle kreekakeelsest sõnast „psora”, mis tähendab sügelemist. Kuni 18. sajandi lõpuni olid psoriaas ja leepra paigutatud samasse haiguste gruppi.

Euroopas ja Põhja-Ameerikas põeb psoriaasi 1–3 protsenti rahvastikust. Eestis põeb psoriaasi umbes 42 000 inimest.

Eesti Psoriaasiliit kogub ja edastab haigete jaoks olulist teavet, võitleb ravi kättesaadavuse parandamise eest ning haigete suhtes tolerantsi kasvatamise nimel. Vaata lisa www.epsol.ee ja www.psoriaas.ee.