Vannitoa värskendamine eeldab põhjalikku planeerimist

Pealiskaudsest kavandamisest tingitud ümbertegemised ja tööseisakud võivad juba niigi kuluka ettevõtmise eelarvet veelgi paisutada.

Vannitoa planeerimisel tuleks alustada ruumi võimaluste ja oma vajaduste läbi mõtlemisest. Kindlasti tuleb üle vaadata tehnilised võimalused – vee- ja kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning vastavalt sellele kavandada otstarbekas ruumiplaneering. Alles seejärel saab hakata mõtlema vannitoa stiili ja kunstilise kujunduse peale.

Põrandaküte – paigaldada või mitte?

Kui vannitoas ei ole põrandakütet, siis tasub seda kindlasti kaaluda. Kuigi valida on nii vesi- kui ka elektrilise põrandakütte vahel, on tüüp-vannituppa lihtsam ja mõistlikum panna just viimane. Põrandakütte soovituslik võimsus on 150 W ruutmeetri kohta.

Olenevalt vannitoapõranda seisukorrast saab teha edasised otsused. Kui vana põrand on korralik ja kõik plaadid kõvasti kinni, siis ei pea seda põrandakütte paigaldamiseks maha lõhkuma, vaid võib uue põranda sinna peale teha. Kui aga mõni plaat on lahti või koputades kõmiseb, on targem otsast alustada või siis vähemalt logisevad kohad enne uue põranda paigaldamist ära parandada.

Põrandakütet saab paigaldada nii kaabli kui ka küttematina. Viimane on väga õhuke ja selle võib panna otse plaatimissegu sisse. Seega sobib see kasutamiseks just siis, kui põrandaküte paigaldatakse vanale põrandale. Küttekaabli paigaldamine eeldab päris uue põranda valamist või vanasse aluspinda soonte sisselõikamist. Uuesti betoneerimisel tuleb kindlasti jälgida ukse kõrgust: betoon teeb põranda kõrgemaks ja uks ei pruugi kinni minna. Hea on, kui uksepakk jääb põranda peale alles – see takistab vannitoa põrandale sattunud vee edasipääsu.

Küttekaabli paigaldamisel tuleb silmas pidada ka seda, kuhu tuleb WC-pott, vann ja kapid. Enne plaatimist tasub küttekaabli asukoht üles joonistada või pildistada. Seda ikka selleks, et hiljem ei läheks kogu töö kogemata kaablisse puurimisega lörri. Kuigi põrandakütte paigaldamisega on võimalik lihtsasti hakkama saada, on soovitatav vooluvõrku ühendamiseks kutsuda elektrik, kes oskab paigaldada ka rikkevoolukaitset.

Materjalid olgu niiskuskindlad

Vannitoa disainimise valikuvõimalused on väga laiad, kuna moes on mitmesugused tekstuurid ning omavahel kombineeritakse mitmeid materjale – siledaid ja karedaid, läikivaid, matte ja reljeefseid pindu. Seega võib lasta fantaasial lennata ning teostada ka kõige julgemaid unistusi.

Üldiselt on plaatimistööd koos ettevalmistusega vannitoa remondi juures kõige ajakulukamad, kuid sellest hoolimata tasub plaate panna nii põrandale kui ka seintele. Nii seina- kui põrandaplaatide ostmisel tuleb arvesse võtta ka väikest varu: plaate võib olla vaja poolitada, mistõttu neid kulub ruutmeetriarvestusest veidi rohkem. Kui terve ruum võib plaadituna tunduda liiga kulukas, siis võib need seinad, mis otseselt veega kokku ei puutu, katta ka niiskuskindla värviga.

Väga oluline on väiksema ja kehvema ventilatsiooniga vannitoa puhul kasutada niiskuskindlaid materjale. Seejuures peavad niiskuskindlad olema kõik komponendid alates plaadisegust ja lõpetades värviga. Nii seintel kui põrandal on kindlasti vaja kasutada ka niiskustõket ehk hüdroisolatsiooni.

Kasuta ruumi nutikalt

Eelkõige tuleks vannitoamööbli planeerimisel lähtuda olemasolevast pinnast ja selle potentsiaalsest asukohast vannitoas. Kui vannitoas on piisavalt ruumi ja ärapaigutamist vajab palju asju, siis tasub kaaluda kõrge põranda- või seinakapi soetamist. Näiteks jääb tihti kasutamata ära pesumasinapealne sein, kuhu sobib ideaalselt seinakapp või mõned riiulid.

Kui mööbli kõrvale jääb dušinurk või vann, tuleks see paigaldada minimaalselt 60 cm kaugusele, et vältida mööblile niiskuskahjustuse tekkimist. Kui vesi põrandal ulatub mööblini, tasub valida seintele kinnitatav mööbel, mis ei puutu põrandaga kokku.

Kuna me alustame ja lõpetame oma päeva enamasti vannitoapeegli ees, siis tuleks sinna kindlasti lisada eraldi valgustus. Mõned peegelkapid on juba eelnevalt valgustiga varustatud. Kui aga kraanikausi juures on plaanis kasutada ka fööni, pardlit või muud tehnikat, võib peegelkapi valida juba koos elektripistikuga.

Sarnaselt mööblile on sanitaartehnika ja valamu valik paljuski maitse asi. Kui enamjaolt kasutatakse tasapinnale asetatavaid valamuid, siis kuju- ja materjalivalik on tänapäeval peaaegu piiramatu. Värviline keraamika, puit, betoon, graniit, marmor, klaas – kõik need valge keraamilise valamu alternatiivid. Siiski pööratakse vannitubades üha rohkem tähelepanu energia- ja veesäästlikkusele. Näiteks kasutatakse vannitubades üha rohkem vett säästvaid valamu- ja dušisegisteid. Samuti kasutatakse vannitoa valgustamisel spetsiaalseid niiskuskindlaid ja energiasäästlikke valgusteid.

Enne kui omal käel remonditegemist alustada (eriti enne plaatimistööde ja põrandakütte paigaldamist) on soovitav mõne spetsialisti käest või ehituspoest nõu küsida või erialast kirjandust uurida.

Viis küsimust, millele enne vannitoa remonti mõelda

• Millised seadmed on vannitoas hädavajalikud?

• Kas vanni asemel saab hakkama ka dušiga?

• Kas bideed on ikka vaja?

• Kas ja kuhu tuleb pesumasin?

• Kas vannitoas saab olema põrandaküte?

Viis enamlevinud dušilahendust:

• Plaaditud seinte ja põrandaga dušiala, mis vajadusel piiratakse dušikardina või seinaga.

• Dušinurk või kaar, mis eeldab, et kaks seina on plaaditud või kaetud niiskuskindla materjaliga.

• Dušikabiin, kus on olemas esiseinad ja tagaseinad.

• Massaažikabiin, kus on kaetud kõik küljed ja lagi.

• Vann, mis on vajadusel piiratud dušikardina või -seinaga.