Nädalane haigus võib viia viiendiku kuusissetulekust

Haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, mistõttu on töötajal üsna raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või pereliikme haigestumine. Arvutuste kohaselt tuleb sellisel juhul arvestada kuni viiendiku võrra väiksema kuusissetulekuga.

Kindlasti peab iga töötaja meeles pidama seda, et haigestumise korral ei maksta hüvitist kolme esimese päeva eest. See tähendab, et keskmist palka (tänavu teises kvartalis oli netopalk 770,44 eurot) teeniv inimene jääb kolmepäevase haigestumise korral ilma umbes 12,5 protsendist sissetulekust ehk ligi 100 eurost.

Oht kaotada mitme päeva tulu

Töötajatel on hea teada sedagi, et haigushüvitist makstakse kalendri-, mitte tööpäevade alusel. Haigushüvitise arvestusse lähevad nädalavahetuse päevad, mistõttu tuleks haigestumisest alati kohe perearsti teavitada. Näiteks kui haigestutakse reedel ja loodetakse end nädalavahetusel terveks ravida, kuid nii ei lähe, algab haigusleht alles esmaspäeval ja hüvitis seega alles neljapäeval. Nii võib kaotada mitme päeva tulu.

4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Sõltumata maksjast on hüvitise määraks 70 protsenti töötaja päevatulust, erinevus on aga tulu arvutamise alustes. Tööandja lähtub päevatulu arvutades töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa seevastu töötaja eest eelneval aastal makstud sotsiaalmaksust. Andmeid kõrvutades selgub, et viiepäevase haiguslehe korral kaob Eesti keskmist palka teeniva töötaja rahakotist ligi 125 eurot ehk 16 protsenti kuusissetulekust ning 10-päevase korral juba ligi 200 eurot ehk neljandik palgast.

Veidi paremas olukorras on lapseootel naised, kellele haigekassa tasub hüvitist alates teisest haiguspäevast. Alla 12-aastase haige lapsega koju jäänule maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast ja 80 protsendi ulatuses järjestikku kuni 14 päeva eest.

Haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Kindlasti peaks seda meeles pidama lastega pered, kelle üks vanematest varasemal aastal ei töötanud. Kui seda mitte arvestada, võidakse end avastada olukorrast, kus pere eelarvesse on haigusperioodil tekkinud arvatust suurem auk.

Kes jääb haige lapsega koju?

Teatavasti on lapsed esimestel lasteaia-aastatel sageli haiged. Tüüpilise näitena võib tuua värskelt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud ema, kes eelmisel aastal sai vanemahüvitist ning jääb nüüd töölt haige lapsega koju. Kuna tema eest lapsehoolduspuhkusel olemise ajal sotsiaalmaksu ei makstud, lähtub haigekassa hooldushüvitist makstes miinimumpalgast, mis mullu oli 290 eurot ja tänavu on 320 eurot. Miinimumpalgalt arvestatud brutopäevatulu on aga vaid umbes 10 eurot. Eesti keskmise netosissetuleku juures tähendab eelmisel aastal mitte töötanud vanema haige lapsega koju jäämine 10 päevaks sissetuleku vähenemist umbes 33 protsenti. Võrdluseks, töötav vanem kaotaks umbes 15,5 protsenti.

Seega juhul, kui peres on väikseid lapsi ja üks vanematest on olnud eelmisel aastal kodus, oleks nii mõnelgi juhul pere rahakotile sõbralikum jääda haige lapse eest hoolitsema sel vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Kuigi statistilised andmed näitavad, et vanemahüvitist saavad peamiselt emad ning haige lapsega jäävad samuti sagedamini koju naised, oleks pere eelarvet silmas pidades sageli mõistlikum vanematel hoolduskoormust paindlikumalt jagada ning isadel senisest enam haige lapsega hoolduslehele jääda. Vastasel korral on väikelapse ema aasta hiljem samas olukorras – ka haigus- ning hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, mistõttu on tema sissetulek tuleval aastal haigus- või hoolduslehele jäänuna taas palju väiksem.