Tallinnas Pirita teel võib igal ajal näha tervisesportlasi. Kui suusatada ei saa, tuleb uuesti jooksma hakata. Heiko KruusiFoto: Heiko Kruusi
Nipid
10. jaanuar 2014, 00:00

Spordisõbral ei jää trenn tegemata ka siis, kui maa on must

Terve detsembri ja jaanuari esimesed päevad on spordisõpru vaevanud vaid üks küsimus: no millal ometi külm ja lumi tulevad?

Suusatada on ju vaja, sest talv on varsti poole peal, suusamaratonid eesotsas Tartu maratoniga lähenevad, aga mida pole, on suusakilomeetrid. Tegelikkus ei pruugi siiski nii halb olla: kuigi maa on olnud pikka aega must, ei tähenda see, et ei saa üldse trenni teha.

Vastupidi, jooksmiseks ja rattasõiduks olid eelmise kuu lõpus ja selle alguses üsna head tingimused: libedus ju puudus. Sellest innustust saanuna otsustas näiteks pealinnas üks spordiharrastaja aasta lõpus lausa lühikeste pükstega jooksma minna…

Ka üle 90 terviseraja koondava SA Eesti Terviserajad tegevjuht Jaak Teppan tunnistab, et terviseradu külastatakse praegugi. Tõsi, eelkõige on praegusel ajal terviseradadel nähtud üksikuid harrastussportlasi, kes lihtsalt on harjunud värskes õhus trenni tegema. „Siililegi selge, et terviseradu kasutatakse periooditi rohkem. Kõige tihedam on see talvel lumega, kuna paljude muude spordialade kasutajad leiavad siis tee suusarajale. Teine aktiivne periood on sügis, kui inimesed on suvepuhkuselt tagasi tulnud ja hakkavad uuesti end liigutama. Praegu unistatakse sellest, et saaks juba suuskadel liikuda. Aga eks sügiskuudel sisse süstitud ind hakkab vaikselt raugema ning paljudel läheb närv juba lume puudumisest mustaks,” mõtiskleb Teppan.

Kuna korralik talv pole veel alanud, siis on paljud tervisesportlased kolinud trenni tegema siseruumidesse. Vana suusahundina ei pea Teppan seda siiski kõige õigemaks: „Kui raja põhi on enam-vähem kuiv ning see ei ole vihmast või muust väga porine, siis soovitan ikkagi värskesse õhku liikuma minna. See on tervisele kõige parem. Spordiklubide treeningud olgu pigem vaheldus.”

Tõsi, kahes kohas, Otepääl Tehvandil ja Pärnu lähedal Jõulumäel on saanud erinevalt ülejäänud Eestist juba detsembrist alates suusatada. Tänu eelmisel talvel toodetud ja suvel hoiustatud lumele on avatud ligi kahekilomeetrine ring. Ja rahvast on rajal palju. Seevastu Tallinna suusaradadel pole viimastel aastatel lund hoiustatud. See olevat Teppani sõnul väga kallis.

Tundub, et ilmataat hakkab suusatajatele viimaks siiski vastu tulema, ilmateade on lubanud külma ja lund. Eestis on kümmekond suusakeskust, kus on võimalik toota külmakraadidega lisalund. Kas lumetootmine läheb nüüd kohe lahti? Teppan vastab, et kui külm saabub paariks päevaks, pole lume tootmisel mõtet, kui aga pikemaks, on jutt teine. Samas pole Eesti Terviseradade tegevjuhi hinnangul lume tootmine jaanuari keskel enam majanduslikult kuigi õigustatud. Talveperiood on ju juba kuu võrra lühemaks kärbitud ning lume tootmisse ja laialivedamisse on riskantne investeerida.

Nüüd aga kõige tähtsam küsimus: kuidas võib lume puudumine mõjutada maratonideks valmistumist? Teppani arvates on see üsna suur probleem, sest ettevalmistusperiood jääb lühikeseks. Teisalt teab ta oma kogemusest, et paljud Tartu maratonile minejad lähevad sinna praktiliselt igasuguse ettevalmistuseta või siis on neil seljataga vaid mõni suusasõit. „Tõsisele spordiharrastajale ei ole tegelikult üldfüüsilise ettevalmistuse tagamiseks oluline see, kas seda teha suusatades, joostes, kepikõndides või isegi jõusaalis harjutades. Kõige tähtsam on ikkagi regulaarne sportimine. Ja inimestele, kes kolm-neli korda nädalas väljas käivad ja liiguvad, ei avalda Tartu maratoni läbimine mõju. Aga see, kes läheb Tartu maratonile mõttega edestada naabrimeest, võib mõelda, et naabrimees on ju samas seisus,” usub Teppan, et suurt tragöödiat ei ole suusamaratoonaritel pikas lumepõuas kindlasti põhjust näha.