Tamara Hendrikson on üks 35 nõustajast, kes võtavad vastu perearsti nõuandetelefonile helistajate kõnesid ning annavad kiiret ja asjatundlikku nõu, mida tervisemure leevendamiseks ette võtta. Foto: Heiko Kruusi
Nipid
7. veebruar 2014, 00:00

Kui oma perearst pole kättesaadav, võib nõu küsida perearsti nõuandetelefonilt

Astudes esmaspäeva hommikupoolikul sisse toakesse, kus kaks perearsti nõuandeliinile tulevaid kõnesid vastu võtavad, võiks arvata, et ruumis valitseb rahu ja vaikus – on ju aeg, kus igaühe enda perearst peaks olema kättesaadav. Aga ei. Töö käib täie hooga, mõlemal nõustajal on parajasti kõne käsil.

„Töö käib,” kinnitab perearsti nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann. „Tööpäevadel võtame vastu ligi 600, nädalavahetusel 800 ja viiruste kõrghooajal 1000 kõnet ööpäevas,” ütleb ta ning lisab, et praegu kõige kibedam tööaeg veel saabunud ei ole, aga suundumus on sinnapoole, et varsti on igatalvine haigestumise tipp käes. Perearsti nõuandetelefonile vastab 35 inimest, neist pool arstid ja pool õed.

Projektijuhi sõnul helistavad enim inimesed, kes küsivad nõu, mida ootamatu haigestumise korral teha, samuti krooniliste haiguste põdejad, kel on tekkinud tavapärasest seisundist kõrvalekalle. Näiteks küsivad nõu vererõhuhaiged, kes ei saa kõrgenenud vererõhku kontrolli alla. Sagedased helistajad on ka väikelaste vanemad, kes küsivad nõu, mida haigestunud lapsega ette võtta. Kui kodus pole vanaema, kes oskaks nõu anda, on noorel perel mugav perearsti nõuandetelefonile kõne võtta. Nõuandetelefon töötab ööpäev läbi ning nii ei pea ka öösel hakkama lähedasi üles ajama.

Friedemann lisab, et viimasel ajal on hakatud nõu küsima ka ravimite kohta. Kui kodus on kapp ravimeid täis, ei ole ju mõtet minna apteeki jälle uut köhasiirupit ostma – võib vabalt hoopis nõuandeliinile helistada ja nõu pidada, millist rohtu kodus olemas olevatest tarvitada sobiks.

Mõistlik olekski koju esmavajalikud ravimid varuda, siis on ootamatu tervisehäire korral preparaat kohe käepärast. „Väga keeruline on nõu anda valu korral, kui kodus ei ole mingisuguseid valuvaigisteid. Väikelastega peredes peaksid haiguste ajal kindlasti kodus olema palavikualandajad,” lisab ta.

90 protsenti perearsti nõuandeliinile helistajatest saavad nõustajalt juhiseid, mida tervisemure lahendamiseks edasi teha, kuidas end kodus ravida. 10 protsenti helistajatest suunatakse perearsti või eriarsti vastuvõtule ning neist omakorda 0,3 protsenti on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi. Need kõned suunatakse otse häirekeskusse kiirabi väljasaatmiseks.

Aga mis praegu, viiruste kõrghooaja eel kõige tähtsam – kui teil on tunne, et olete haigestunud, jääge kohe targu koju ja ravige end, soovitab Friedemann soojalt. „Haiguse alguses, kui inimene on kõige nakkusohtlikum, on lubamatu minna tööle nakkust levitama. Väikeste lastega on sama lugu – esimesel haiguspäeval ei tohiks last lasteaeda viia, sest siis on ta kõige nakkusohtlikum.”

1220 – mis see on?

Üleriigiline perearsti nõuandetelefon 1220 alustas tööd 2005. aasta 1. augustil, et parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust.

Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemustega pereõed ja perearstid eesti ja vene keeles ning helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Meedikud annavad kiiresti nõu, mida saab tervisemure leevendamiseks teha.

Rohkem helistajaid on õhtuti, siis, kui perearstikeskused on suletud, samuti pühade ajal, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Päris ravimisele nõuandetelefoni töötajad ei pretendeeri – nende ülesanne on anda kiiresti arstlikku nõu.

Numbrile 1220 helistamine võib olla abiks, kui

*perearst ei ole kättesaadav

*terviseprobleem ei tundu vajavat perearsti poole pöördumist

*helistaja viibib Eestis mõnes teises maakonnas

*helistaja on välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda

*helistaja vajab konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise asjus

Kui kahtlete, kas valida 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis valige viimane ja leidke koos nõustajaga, mida oleks kõige otstarbekam ette võtta. Kui olete helistanud 1220-le ja kõne ajal selgub, et tarvis on vältimatut arstiabi, suunatakse kõne häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.

Helistaja meelespea

*Helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (mobiiltelefonidel ligi 0,22 €/min). Kuna 1220 teenust rahastab haigekassa, siis helistaja kulud piirduvad vaid kõneteenuse maksumusega helistatavalt numbrilt.

*Välismaalt helistades tuleb valida +372 630 4107.

*Helistada võivad kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust.

*Helistaja isik jääb anonüümseks.

*Nõu antakse eesti ja vene keeles.

*Helistaja kuuleb esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saab ühenduse liiniga.

*Kui helistajaid on palju, suunatakse kõne ooterežiimile. Kui küsimus ei ole kiireloomuline, võib ootamise asemel mõne aja pärast uue kõne võtta.

*Enne helistamist peaks meelde tuletama, milliseid ravimeid haige pidevalt võtab, et saaks kohe ja täpselt vastata.

*Hea oleks enne helistamist vererõhk või palavik ära mõõta, sest siis saab nõustaja abivajaja seisundist selgema pildi ning oskab paremini soovitusi anda.

*Käeulatusse peaks varuma paberi ja pliiatsi ning tarvitatavad ravimid, mis parajasti kodus olemas.

Allikas: haigekassa

Helistaja kiidab

Olen lapse tervise tõttu kaks korda sellele numbrile helistanud ning mõlemal korral sain oma küsimustele vastused kiiresti ja emakeeles (vene keeles – toim).

Esimene kord oli siis, kui lapse käele hakkasid tekkima kummalised punased laigud. Telefonile vastanud arst soovitas 30 minutit oodata ning kui selle aja jooksul laigud ei kao, kiirabi kutsuda. Õnneks laigud kadusidki.

Teine kord oli mullu, kui lapsel oli kõrge palavik, mis ei möödunud kolme päevaga. Viiendal päeval ma ei teadnud enam, mida teha. Helistasin 1220-le, et küsida nõu, kas võidelda palavikuga edasi või kutsuda kiirabi.

Minu meelest on perearsti nõuandetelefon super just selle pärast, et kui oled paanikas ega ole enam võimeline rahulikult tegutsema, saad teada, kas olukord on piisavalt kriitiline, et kiirabi kutsuda.

Jevgenia