Lapse tervist ja arengut jälgivad meedikud sünnist alates, vanema kohustus on lapsega õigel ajal tervisekontrollis käia. Foto: Bulls
Sirje Vaask, haigekassa tervishoiuosakond 21. märts 2014 00:00
Selleks, et kõigi laste tervis oleks jälgitud ja haigused varakult avastatud, on koostöös lastearstide, perearstide ja teiste erialaarstidega kehtestatud soovitatavad regulaarsed tervisekontrollide ajad lapse sünnist kuni täisealiseks saamiseni.

Tervisekontrollidel jälgitakse lapse eakohast kasvu ja arengut, kuulmist, nägemist ja kõnet, antakse lastevanematele teavet haiguste ennetamise kohta ning nõustatakse peret toimetulekul.

6–7-aastase lapsega tuleb käia perearsti juures, kes viib läbi koolieelse tervisekontrolli. Selle ajal vaadatakse tervikuna üle lapse terviseseisund ja hinnatakse seda, kas ta areng lubab tal kooli õppima asuda. Perearstikeskustes pööratakse tähelepanu veel lapse nägemis- ja kuulmisteravusele ning kõne arengule, seega ei ole kõigil lastel vaja enne kooli paljusid spetsialiste külastada. Kui perearst märkab kõrvalekaldeid, võib ta lapse suunata lisauuringutele või logopeedi juurde. Silmakontrolli saadetakse kindlasti need lapsed, kelle silmapõhjad on varasemalt kontrollimata või kes vajaksid kooliajaks prille. Samuti peab 7-aastast last immuniseerima difteeria-teetanuse-läkaköha vastu, see süst tuleks lasta ära teha enne kooli perearsti juures.

Lapse koolieelse tervisekontrolli võiks läbi viia aegsasti, sest siis jääb vajadusel aega probleemide lahendamiseks, näiteks prillide muretsemiseks. Kui tulevane õpilane vajaks lisaabi või eritingimusi, on võimalik seda veel korraldada. Näiteks on hästi käivitunud diabeedihaige lapse kooliellu integreerimise projekt, kus spetsialistid pakuvad koolipersonalile väljaõpet ja tuge.

Tervisetõend

Kooli vastuvõtmiseks tuleb esitada ametlikult kinnitatud väljavõte õpilase tervisekaardist.

Kooli minekuks vaja minevate terviseandmete kohta vormistab perearst väljavõtte, mis koondab andmeid, et õpilasel ei ole koolis õppimiseks tervise tõttu vastunäidustusi, või milles juhitakse tähelepanu asjaoludele, millega tuleb koolielus arvestada. Väljavõte tervisekaardist ei sisalda detailset ülevaadet kõigist varem põetud haigustest, teave puudutab varasemaid immuniseerimisi, kroonilisi haigusi ja pidevalt kasutatavaid ravimeid, aga ka allergiliste reaktsioonide esinemist ravimitele ja toidule. See on esmavajalik lapse tervise jälgimiseks koolis, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohendamiseks.

Kuna need väljavõtted sisaldavad terviseandmeid, arvestatakse neid hoides konfidentsiaalsusega. Sellest väljavõttest saab esimene info kooliõe avatavas õpilase tervisekaardis.

Iseseisvad otsused

Koolieelsete ja kooliaegsete laste tervisekontrollid erinevad peamiselt selle poolest, et koolilaps võib terviseteenustega kokku puutuda juba iseseisvalt ehk olukorras, kus vanemat ei ole juures. Neil kordadel on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. Nõusoleku mõiste tuleneb võlaõigusseadusest, mille alusel võib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Nõusolek ei pea olema kirjalik, samaväärselt kehtib suuline nõusolek. Nõusolekuna käsitletakse näiteks olukorda, kus inimene on ise arsti või õe juurde abi saama tulnud, näiteks õpilane on tervisemure tõttu vahetunnis kooliõe poole pöördunud.

Sama seadus sätestab, et piiratud teovõimega patsiendi korral peab nõusoleku andma tema esindaja, kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid kaaluma. Seega on kooliealisel lapsel tihti küsitav, millal ta on juba ise vastutusvõimeline oma tervise kohta otsuseid tegema ning millal peaks vanem oma seisukoha ütlema.

Kooli tulekul küsitakse lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse pakkumiseks üldiselt, sealhulgas tervisekontrollide läbiviimiseks 1., 3., 7. ja 9. klassis. Ka enne iga vaktsineerimist peab kooliõde küsima vanemalt kirjaliku nõusoleku. See antakse lapsele kooli kaasa. Vaktsineerimise korral ei piisa sellest, et kord kooli tulles on nõusolek antud. Vaktsineerimise nõusolek on lapse tervise huvides, et välistada võimalikud vastunäidustused. Kooliõel on õigus last mitte vaktsineerida, kui vanemad pole selleks soovi avaldanud ja kui nendega pole võimalik ühendust saada. Juhul kui pere ei soovi lasta oma last vaktsineerida, peab ta seda kinnitama kirjalikult ning see märgitakse õpilase tervisekaardile.

Kooli tulekul antava nõusoleku osana võib pere määrata olukorrad, kus ei piisa lapse seisukohast, vaid tuleks vanematega ühendust võtta. Algkoolis õppivate laste korral on vanematega kontakti võtmine kohustuslik, kui koolis on midagi juhtunud. Juba antud nõusoleku võib ka tagasi võtta.

Haigestunut aitab perearst

Haiget last ei ole mõtet kooli saata – kooliõde temale uuringuid ega ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Lapse haigestumise korral tuleb pöörduda ikka lapse perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäev läbi meditsiininõu telefonilt 1220. Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, on õe ülesandeks talle esmast abi anda ja seejärel vanemaid toimunust teavitada.

Kui kool on kodust kaugel ja laps asub elama õpilaskodusse, oleks hea registreerida ta selle piirkonna perearsti nimistusse. Tõenäoliselt viibib laps seal suurema osa aastast ning õppeperioodil haigestutakse ka viirushaigustesse tavalisest enam. Sellisel juhul saab kooliõde haigestunud lapse aegsasti perearsti juurde suunata.

Konfidentsiaalsusnõue kehtib kõigile

Kooliealisele lapsele ette nähtud õe tervisekontrollid viib läbi kooliõde. Laste jaoks on need tervisekontrollid ja vaktsineerimised tavaliselt esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga. Kooliõde on kujunevale isiksusele esimene tugiisik, kes aitab tervislikku eluviisi saavutada ja seda hoida. Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma kooliõe ja lapse vahele – igal õpilasel on õigus privaatsusele. Kooliõde saab olla abiks, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, kas või haigusest taastumise kestel. Kui lapsel on millegi vastu allergia või mõni muu haigus, peab kooliõde seda teadma, sest siis on tal võimalik kiiresti asjakohast abi osutada.

Lapsevanem võib ka ise kooliõe poole pöörduda, kui soovib lapse mõnele terviseprobleemile tähelepanu juhtida. Kui lapsel on mingi terviserisk (ülekaal, suitsetamine), mida võiks järjepideva nõustamisega vähendada, oleks kasulik see teema kooliõega läbi arutada, kindlasti leitakse probleemile koos lahendus.

Hambaravi on lastele tasuta

Pere- ja kooliõed teevad laste hammaste ennetavate läbivaatuste jaoks hambaarstidega koostööd. Hambahaiguste ennetamise soovitatavad tervisekontrollide ajad tulenevad määrusest. Lapsele hambaarsti aja broneerimine jääb siiski lapsevanema ülesandeks. Ka suu läbivaatus peab toimuma lapsevanema nõusolekul. Kui läbivaatuse ajal selgub, et laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teadmisel ja heakskiidul.

Kahjuks näitavad statistilised andmed, et Eesti laste suutervis ei ole kiita. Mullu kontrolliti ennetavalt lapsi, kes on sündinud 2001., 2004., 2006. ja 2007. aastal. Need ajad on tervisekontrolliks olulised, kuna selles vanuses hakkavad tekkima jäävhambad. Enamiku laste hambad on vajanud siiski ravi. Ka nendest, kes on käinud vaid ennetaval visiidil, on jäävhammastel kahjustusi märgitud 14 protsendil. Eesmärgiks peaks aga olema, et 12-aastaste laste seas on enamikul hambad terved (puuduvaid ja parandatud jäävhambaid ei ole).

Hambahaiguste ennetavatele kontrollidele on vähem jõudnuid 6-aastaste hulgas, seega toimub praegune koolides suunamise süsteem varasemaga võrreldes paremini.

Hambaravi on alla 18-aastastele tasuta (haigekassa lepingupartnerite juures). Seega ka 14- ja 15-aastased noored ei tohiks hambaarsti juures käimist unustada. Pärast 19-aastaseks saamist pakutakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus on ilmnenud viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Seega peaksid noored kindlasti võimalust kasutama ja hiljemalt 18-aastaselt laskma hambad üle kontrollida. Täpsemat infot leiab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Peale hambaarsti külastamise tuleks hambaid igapäevaselt õigesti puhastada ning hoiduda pidevast näksimisest. Siin on oluline ka lapsevanema teadlikkus ja lapse suuhügieenil silma peal hoidmine.

Laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil on võimalik vältida seda, et täiskasvanueas tuleb märgatav osa säästudest hammaste ravisse ja parandamisse suunata. Uuringutes on selgunud, et need, kel on noorukiea lõpuks tugevad ja terved hambad, ei vaja kallist hambaravi veel mitukümmend aastat.