Suveks autoga Prantsusmaale ja te ei kahetse! (13)

Prantsusmaa võib suvisele rändurile pakkuda aga unustamatuid elamusi. Pakettreisiga kuurordis puhkamine on muidugi samuti tore, kuid autoga liikumine on kindlasti märgatavalt põnevam, tublisti vabam ja tegelikult ka hinna poolest paindlikum.

Prantsusmaa avastamist võiks alustada Saksamaa piiri ääres asuvast Strasbourgist.

Sinna autoga kohalejõudmiseks kulub kaks-kolm päeva sõltuvalt sellest, kas autot juhib üks või kordamööda mitu inimest. Lühim tee Tallinnast läbi Varssavi ja Berliini on 2250 kilomeetrit.

Bensiini kulub ühe otsa peale umbes 160 liitrit, teepealseks ööbimiseks võib aga leida üsnagi soodsa hinnaga säästuöömaju (Ibis Budget, Formule 1, Mister Bed jt), kus kolmeinimesetuba võib maksma minna isegi näiteks vaid 29 eurot.

Kui reisijaid on autos kaks, võib kaaluda, kas tagaiste hoopis koju jätta ja autopõhja madrats laotada – Poola ja Saksamaa kiirteede ääres parklates kohtab tihti selliseid autost välja ronivaid unimütse, kes bensiinijaamas duši alt läbi käivad, piknikupingil väikse gaasipliidi lahti pakivad, hommikukohvi keedavad ja siis oma teekonda jätkavad.
 
300 eurot piirini
Seega läheb Eestist Prantsusmaa piirile jõudmine maksma umbkaudu 300 eurot. Teist sama palju peab muidugi varuks olema tagasisõidu jaoks. Tundliku eelarvega reisijail on hea teada väikseid nippe.

Näiteks seda, et kiirteedel kipub bensiin olema kallim, rääkimata bensiinijaamades müüdavast toidust. Kui aga tankimiseks kiirteelt korraks maha pöörata ja otsida üles esimene ettejuhtuv ostukeskus, saab nii bensiini kui ka kõhutäie kätte jupp maad parema hinnaga.

Kaval on teada sedagi, et kui Saksamaal küsitakse kiirtee ääres asuvates uhketes parklates tualeti külastamise eest euro või vahel enamgi, siis tagasihoidlikumates piknikuplatsidega parklates on loomulike vajaduste rahuldamine, aga ka piiramatu veekasutus tasuta.

Niisiis – Strasbourgis ollakse nüüd kohal. Mis edasi? Isegi kui mõnel töisemal aastaajal on seda europealinn Brüsseli kaksikõde juba väisatud, avab kesksuvine Strasbourg hoopis uue näo.

Arhitektuuriajaloost tiineid, lillepottidesse uppuvaid vanalinnatänavaid pidi võiks soojal suveõhtul jalutama jäädagi. Täiesti eriline, mis suisel aal selle linnaga seostub, on aroomid.

Tänavaservad on pikitud väikeste restoranidega ning kuna uksed-aknad on valla, tungivad hea ja parema lõhnad otse ninna. Mõnesajameetrise jalutuskäigu järel on justkui osa saadud lõputute käikudega parimast prantsuse gurmeeõhtusöögist.

Kui pole tahtmist Eesti restoranihindadest paar korda kallimat õhtusööki osta, oleks kaval enne linnatuurile minekut maanteeäärsete põldude vahel teha üks mõnus piknik. Ka siin on autoreisijatel eeliseid: hästi varustatud matkaautost saab välja tõsta kõik vajaliku ühe mõnusa söömaaja läbiviimiseks.

Tee kõrvale jäänud poest kaasa haaratud magusküpsed „Härjasüdame” tomatid (vist prantslaste lemmikud) otse ahjust tulnud krõbeda pika saia ja värske jogurtiga kuldse viljapõllu ja linnulaulu taustal ei jää tegelikult kuigi palju alla Strasbourgi köögikunstile.
 
Aeg nautida elu
Prantsusmaale jõudnuna, kui sihiks on võetud seda maad tõesti mõnuga nautida, tuleks unustada kiirteed. Hea oleks aega varuda vähemalt nädal kuni kaks. Tegelikult jagub vaatamist ja uurimist isegi sel juhul mitmeks suveks, eriti kui olla selline reisija, kelle jaoks pole tähtsaim siht maad mõõta, vaid kohalikku aurasse sisse elada.

Lonely Planeti või Michelini kaardi abiga võiks kokku seada marsruudi, mis kulgeks mööda keskmisi ja väiksemaid, kuulsaid ja vähem kuulsaid linnu. Kuna tavalisi teid pidi sõit ei kulge eriti kiiresti, seevastu aga on pidevalt nii ees kui vasakul ja paremal midagi, mida vaadata ja millega tutvumiseks end jalgele ajada, oleks tark päevane kilometraaž hoida kuni 200–300 ringis.

Plaani võiks võtta 2000–3000-kilomeetrise ringi, mis võiks läbida näiteks Besançoni, Avignoni, Limoges’i, Bourges’i jne. Otsustada näiteks, et igal õhtul jalutatakse uues keskaegses linnas, päevasel ajal aga külastatakse tee peale jäävaid veinimõisaid, losse ja maalilisi lilledesse uppuvaid nukumajakestega külakesi.

Võltspaavstide linnas Avignonis, mis on eriliselt kena, toimub näiteks juba 68. aastat juulis kolmenädalane kultuurifestival, kus saalides ja vabaõhulavadel on kavas tuhatkond etendust (vaata tänavust kava www.festival-avignon.com).

Tegemist on Prantsusmaa vanima festivaliga, mis on kahtlemata maailmakuulus. Isegi kui etendusi mitte külastada (kuigi pileteid saab vähemalt mõnedele etendustele kohapealt), on kaunistustesse mattunud linn kogu suve eriliselt võluv.
 
Vabadus valida
Ilmselt ei taha keegi ööbida pidevalt autos või telgis, aga selleks võib kas või igal hommikul otsida majutusportaalidest (booking.com, venere.com jne) õhtuks mõne järjekordse mõistliku hinnaga odavhotelli või kodumajutuse.

Autoga reisides pole ju ka probleem, kui säästumagala asub äärelinnas. Sealt saab hõlpsasti õhtuks linnatuurile minna. Kui aga vahel tekib tahtmine võtta hotell kesklinna, peaks uurima parkimistingimusi: mõnikord võib auto üleöö hoidmine kesklinnas minna maksma sama palju kui öö hotellis.

Muidugi on kogu Prantsusmaa kaetud siltidega „Chambres” („toad”), kuid nende hulgast küsimise peale sobivat hinda leida võib olla siiski liiga aeganõudev. Raha säästmiseks oleks mõistagi tark öömajad pikalt ette broneerida, kuid kogemus ütleb, et selle võiks jätta mõneks järgmiseks suveks, kui on juba olemas ettekujutus sealsetest mastaapidest ja elutempost.

Üksnes kaardi järgi reisimarsruuti joonistades (kuigi GPS ütleb iga teejupi kohta ka ligikaudse reisiaja) võib hiljem seista silmitsi kahetsusväärse tõsiasjaga, et peab kõigest, mida lähemalt vaadata oli plaanis, külmavereliselt mööda kihutama, kuna broneeritud ja juba makstud öömaja ootab.

Palju see maksma läheb?
Ligikaudne 15-päevase reisi eelarve autoga reisivale kolmeliikmelisele seltskonnale (näiteks ema-isa ja laps) arvestusega, et ööbitakse säästuhotellides või kodumajutuses.
 
Strasbourgi jõuab kahel moel:
* Maismaad mööda läbi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa (Varssavi ja Berliini kaudu), sõidu pikkus 2250 km, kütusekulu 160 l (220 eurot) + 2 ööbimist. Kokku 300 eurot.
* Praamidega ja maismaa kaudu läbi Rootsi, Taani ja Saksamaa. Sõidu pikkus 1670 km, kütusekulu 120 l (170 eurot) + laeva- ja praamipiletid Tallinnast Stockholmi (u 180 eurot, mille arvelt tuleb üks ööbimine) ning Taanist Puttgardeni praamiga Saksamaale (autopilet u 70 eurot) + üks ööbimine. Kokku 450 eurot.
Koos tagasisõiduga tuleb hind korrutada kahega.
 
10 päeva Prantsusmaal:
Sõidu pikkus 3000 km, kütusekulu 210 l (300 eurot) + 10 ööbimist (400–600 eurot).
 
Reisi tehniline hind on 1500–2000 eurot. Lisanduvad söögikulud, kuid sellele kulub raha ka kodus, ning suurpoodidest ostes (eriti kui on kaasas väike gaasipliit ja söögivalmistamisvahendid) pole kulu märgatavalt suurem kui Eestis. See teeb ühe reisija kuludeks kahe nädala peale 500–650 eurot pluss toit. Sama pikk pakettreis lennukiga mõnesse Vahemere-äärsesse kuurorti on arvatavasti hulga kallim. Lisaks on autoga reisijal vabadus ise oma liikumise üle otsustada.