Valu ei pea kannatama (24)

Gabovitši sõnul tuleneb see eksiarvamus kristlikust ideoloogiast, sest väljaspool kristlikku maailma inimestel sellist veendumust ei ole.

Ta räägib, et tal tekkis asja vastu sügavam huvi ning ta üritas piiblist leida kas või ühte viidet valu kannatamise kohta – aga tulemuseta.

„Piiblis on kannatuse all mõeldud kannatamist usu nimel, mitte valu kannatamist,” leiab ta.

Aga mis seal salata, sageli jagavad arusaama, et valu tuleb kannatada, ka arstid. Nende suust on ikka kuuldud: „te olete nii vana inimene, selles vanuses kuskilt ikka valutab” või „teile tehti operatsioon, sellega kaasnevadki valud”.

„Praegusel ajal ei ole mõtet üheski olukorras valu kannatada,” rõhutab Gabovitš. „Jah, valu võib olla haiguse tunnus. Ei pea, aga võib. Ja sellel juhul tuleb alustada haiguse väljaselgitamisest. Aga ka siis tuleb valu ära võtta,” lisab ta.

Valu on, diagnoosi pole
Valuteenistused tegutsevad mitmes haiglas üle Eesti. „Meie töö seisneb ühelt poolt selles, et korraldame haiglas valuravi nendel patsientidel, kel on valu põhjustanud mingi haigus või operatsioon. Teisalt tegeleme valuraviga polikliinikus ja meie vastuvõtule pääsemiseks on vaja eriarsti või perearsti saatekirja,” räägib valuarst.

Kui kuskilt valutab, tuleks esimese asjana abi otsida perearstilt. Perearst saadab haige valukeskusse siis, kui ta on valu põhjuse jälile jõudmiseks kõik oma võimalused ammendanud – ehk siis valu on, aga diagnoosi mitte.

Valukeskuse diagnoosimisvõimalused on suuremad, kasutada saab ju kogu haigla baasi. Võib juhtuda ka nii, et perearst ei usu haige juttu.

„Sellest hetkest, kui arst ei usu patsienti, ei tule nende koostööst enam midagi välja. Meil selliseid mõtteid ei teki. Meie teame täpselt, et kõik, mis inimene valust räägib, on õige. Need on tema vaevused ning keegi teine neid ei tea,” kinnitab Boris Gabovitš.

Sageli ei tuldagi valukabinetti mitte enam esimese ega teise, vaid juba kolmanda arvamuse saamiseks, sest patsienti on näinud mitu spetsialisti.

„Valuarsti kabinet on natuke teistmoodi, meil on veidi teine haridus ja teine kogemus ning me vaatame patsienti ehk teisest aspektist,” tõdeb valuarst.

Peale selle saadavad arstid valuarsti juurde mitte vähist põhjustatud valudega patsiente, kes vajavad tugevaid opioide. Nende väljakirjutamine 100% soodustusega on ainult valuarsti pädevuses.
 
Valuvaigistid ja sõltuvus
„Tugevate opioididega, mis on arsti määratud, ja kui see määramine on vajalik, on täpselt nii nagu iga teise ravimiga: ravimit võib tarvitada aastaid ja aastakümneid ning lõpetada siis, kui on vajadus, ilma et kaasneks probleeme,” kinnitab valuteenistuse juht.

Meditsiinilises mõistes tähendab sõltuvus elukvaliteedi muutust, kui ravimit enam ei võeta, selgitab Gabovitš. Seega ei saa ükski ravim olla tõhus, kui see ei tekita sõltuvust just selles mõttes.

„Vererõhuravimit ei saa ära jätta, ilma et haigel tekiks hüpertooniline kriis. Insuliiniravimit ei saa ära jätta, selleta inimene sureks,” illustreerib ta olukorda. „Probleem on selles, et inimesed kardavad tolerantsuse tõusu opioidide vastu. Kui tarvitada narkootikume naudingu saamiseks, siis on vaja pidevalt annust kasvatada. Kui tarvitada opioide valuravi jaoks, siis võib vajadus aastaid ja aastakümneid muutumatu olla,” selgitab Gabovitš.

Kuigi sageli täheldatakse, et vähihaigetele määratavad opioidiannused pidevalt kasvavad.

„Annus ei kasva selle tõttu, et haigel tekib tolerants, vaid seetõttu, et vähk haarab pidevalt juurde uusi kudesid ja organeid, annab metastaase. Kudede kahjustuse maht suureneb ja sellega suureneb ka valuvaigistava toime vajadus,” selgitab arst.
 
Kõik ressursid patsiendi ümber
Kroonilise valu ravimiseks kasutatakse tablettide kõrval paljusid muid meetodeid.

„Kroonilise valu ravi ei ole võimalik normaalselt korraldada ilma, et oleks kaasatud taastusravi, psühholoogiline abi, käitumisteraapia jm, ning seetõttu on valukeskuste loomine iseenesest juba samm valuravi edukuse poole, sest nii on võimalik koondada kõik ressursid patsiendi ümber, mitte vastupidi. Valukeskuses ei jookse patsient nagu jänes ressursside ehk erialaspetsialistide vahet, mis Eestis üsna tihti toimub, vaid satub keskkonda, kus kõik tegelevad temaga,” räägib valuraviarst.

Gabovitš kummutab müüdi, nagu oleksid kõige n-ö raskemad valuravi haiged need, kes on üle elanud raske lõikuse ja kel on operatsiooni järel tekkinud valud.

„Vastupidi, nende ravimine on äärmiselt lihtne ja väga tõhus ning praegusel ajal pole sellega probleeme,” kinnitab ta. Ravimise mõttes „raskemad juhtumid” on hoopis need inimesed, keda kimbutab krooniline valu. Eriti kasvava trendiga on tohtri sõnul mitmesugused lülisambaprobleemid.

„Need haiged on tihti kõige raskemad juba selle tõttu, et nad on kroonilised haiged, kellega tuleb tegelda halvemal juhul kogu elu. Nende hulgas on kõige rohkem neid, kes kukuvad elust täiesti välja, invaliidistuvad,” lausub arst.

Samas kulutatakse tervishoiusüsteemis nende peale tohutult palju ressursse ja neile võidakse teha hulk mõttetuid uuringuid, arstijärjekordade ummistamisest rääkimata, kui ravi ei ole korralikult organiseeritud. Nagu öeldud, siis valukeskuste mõte selles ongi, et inimene satub kohe õigete spetsialistide juurde.

Gabovitš tõdeb, et praegu kujutab valuravis suurimat probleemi asjaolu, et haigekassa jaoks valuravi mõistet ei eksisteeri.

„Valuravi on iseenesestmõistetav osa tööst kõikidel erialadel. Ehk siis kõik arstid peaksid sellega tegelema ning selle eest midagi lisaks ei maksta. Seetõttu töötavad kõik Eestis eksisteerivad valuravikeskused konkreetse haigla juhtkonna hea tahte baasil. Kui praegu mõnes haiglas ei ole valuraviteenistust, siis haigla hoiab selle arvelt raha kokku. Faktiliselt kulutame teiste erialade raha – kuigi oleme suhteliselt „odavad”, aga see on juba teine küsimus –, vähendades sellega teiste erialade võimalusi,” räägib valuraviarst.

„Normaalne oleks teha nii nagu mujal maailmas, kus eraldatakse kindel hulk raha valuravi korraldamiseks. See on tõestatud, et mida rohkem eraldatakse raha valuravile, seda rohkem saab tervishoiusüsteemis tervikuna raha kokku hoida,” kinnitab ta.
 
Eestis tegutsevad valukabinetid kuues haiglas
Ida-Tallinna keskhaiglas (Ravi 18)
Põhja-Eesti regionaalhaiglas (Sütiste tee 19)
Rakvere haigla polikliinikus (Lõuna põik 1)
Tartu ülikooli kliinikumi C-korpuses (Puusepa 8)
Pärnu haiglas (Ristiku 1)
Ida-Viru keskhaiglas (Ravi 10, Kohtla-Järve)
Allikas: valu.ee