Haiglaravi vajadus tekib tavaliselt ootamatult ning siis on väga oluline, et ravikindlustus ikka jõus oleks. Pildil Pärnu haigla meedikud. Foto: URMAS LUIK
Nipid
22. mai 2014, 13:27

Ravikindlustus toob kasu kõigile

Kui tervis on korras, ei mõelda harilikult sellele, kas ravikindlustus parajasti kehtib. Haigus aga võib tulla ootamatult ning tõsisemate tervisehädade korral võib ravi maksumus ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Nüüd saabki ilmsiks, miks on väga vajalik ravikindlustuse olemasolu: kui inimene on haigekassas kindlustatud, siis tasub ravikulude eest haigekassa, ravikindlustuse puudumise korral peab ta aga ravi ise kinni maksma.

Ravikindlustuse pärast ei pea muretsema lapsed, Eesti koolide õppurid, ajateenijad, töötud, pensionärid, eelpensioni saajad ja töövõimetuspensionärid, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40 protsenti, sest neile tagab ravikindlustuse riik. Teatud juhtudel peab inimene, näiteks lapseootel mittetöötavad naised, mittetöötavad paljulapselise pere vanemad jne, ravikindlustust ise küsima. Täpsemat infot leiab haigekassa kodulehelt.

 

Töötajail tasub ka ise valvas olla

Vähemalt ühe kuu kestva töölepinguga töötajad peavad olema ravikindlustatud. Töötaja ravikindlustuse kehtivuse eest tuleb hoolt kanda tööandjal. Samas võib juhtuda, et kui töötaja vahetab töökohta, unustab tööandja ta haigekassas arvele võtta, ehkki on kohustatud seda 7 kalendripäeva jooksul tegema. 1. juulil jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse töötamise register ning mille kohaselt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamine, peatamine ja lõpetamine) maksu- ja tolliametis registreerima. Sellest ajast alates tööandjad enam haigekassale töötajate andmeid esitama ei pea, sest need edastab haigekassale töötamise register.

Haigekassa praeguses tööandjatele mõeldud kindlustusandmete edastamise teenuses riigiportaalis ei ole tööandjatel juulist alates enam võimalik kindlustusandmeid muuta. Samas säilib tööandjatel võimalus haigekassast ravikindlustatute nimekirja kontrollida ja sellest ülevaadet saada.

See, et tööandja on jätnud kindlustamiseks vajalikud andmed esitamata, võib selguda ootamatult, näiteks siis, kui inimene pikendab perearsti juures tavapärast retsepti. Seega tasub pärast töökoha vahetust mõne aja pärast oma kindlustuse kehtivus ise üle kontrollida. Seda saab teha ID-kaardiga riigiportaalis www.eesti.ee.

Ravikindlustus kehtib pärast töölepingu lõppemist veel kaks kuud. Sageli ei tea töötajad, kui kiiresti neil tööle asudes ravikindlustus tekib. Toome ühe näite. Poolteist aastat töötuna kodus olnud Andres leidis viimaks puidufirma, kes pakkus erialast tööd ning oli valmis maksma ka tunduvalt suuremat palka kui miinimum. Praegu kestab tal neljakuune katseaeg, millest on läbida jäänud veel üks kuu. Andres ei tea, kas tal on ravikindlustus või ei, ning oletab, et ilmselt tekib see alles siis, kui ta on katseaja edukalt läbinud. Haigekassa esindaja aga kinnitab, et ravikindlustus kehtib ka katseajal. Seaduse järgi on tööandja kohustatud 7 päeva jooksul haigekassale uuest töötajast teatama ning töötaja saab ravikindlustuse 14-päevase ooteaja järel.

Samuti näeb seadus ette, et töötaja peab olema ravikindlustatud siis, kui temaga on sõlmitud vähemalt ühekuune töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping ning selle alusel makstakse tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud minimaalselt kuumääralt (tänavu 320 eurot). Sealjuures ei ole oluline, kas inimene töötab osalise või täistööajaga. Kui tal ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see kehtima 14 päeva pärast tööle asumist või lepingu sõlmimist.

Ravikindlustus ja haigestumine on valus teema ka vabakutselisele Mariannile, kes teeb tööd projektipõhiselt, enamasti kahe-kolmekuuse tähtajalise töölepinguga. „Mul on mitmel korral soovitatud end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) registreerida, sest neile on ravikindlustus tagatud. Aga mulle on põhimõtteliselt vastuvõetamatu, et FIE-na pean ju kogu oma varaga vastutama,” leiab Mariann. Lisaks avastas ta, et temal kui töövõtjal ei ole õigust ravikindlustusele siis, kui ta töötab võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees igal kuul miinimumpalka välja. „Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära (tänavu 320 eurot), aga töövõtulepinguga on siiski sõlmitud kokkulepe, et töövõtja tasub sotsiaalmaksu igakuiselt kehtestatud kuumääralt, siis on ka õigus ravikindlustusele,” kinnitab haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg.

Füüsilisest isikust ettevõtja ravikindlustus tekib äriregistrisse kandmisest või teatud juhtudel (näiteks notaritel, kohtutäituritel) maksu- ja tolliametis registreerimisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel.

 

Töö ja elu välisriigis

Üha rohkem leidub inimesi, kes töötavad mõnes teises Euroopa Liidu riigis. “Üle piiri liikudes saab inimene kindlustatud olla vaid ühes Euroopa Liidu riigis korraga,” rõhutab haigekassa välissuhete osakonna spetsialist Kadi Neubauer.

Kui teise liikmesriigi tööandjaga sõlmitakse tööleping, hakkab töötaja sotsiaalmaks laekuma töökohariiki ning ka ravikindlustuse saab ta seal (välja arvatud siis, kui ta töötab mitmes liikmesriigis). Kui inimene sõlmib töölepingu ühe liikmesriigi tööandjaga, kuid tal on muudel alustel õigus ravikindlustusele ka teises liikmesriigis, siis on ta kohustatud teise liikmesriigi kindlustusasutust teavitama ravikindlustuse saamisest oma töökohariigis. Inimene on kindlustatud töökohariigis, sest ravikindlustus töötamise alusel on esmatähtis.

Näiteks sõlmib Jaan töölepingu Soome tööandjaga, sest Eestist ta erialast tööd ei leidnud. Tema tööandja hakkab makse maksma Soome ning Jaan saab selle alusel ravikindlustuse. Kuid Jaanil on õigus Eestist saada töövõimetuspensioni ning selle alusel on ta ravikindlustatud ka Eesti haigekassas. Jaan peab Soome kindlustusasutusest (KELA) võtma tõendi, mis näitab, et ta on seal töötamise alusel kindlustatud, ning esitama selle haigekassale. Haigekassa peatab Jaani ravikindlustuse Eestis selleks ajaks, kui ta Soomes töötab. Pensioni saab Jaan edasi, kuid sellega ei kaasne Eesti ravikindlustust, sest samal ajal on ta kindlustatud Soomes.

Eesti tööandja välisriiki lähetatud töötaja asub mõnda teise liikmesriiki tööle ja harilikult ka elama. Sel juhul peab lähetatu tööandja esmalt pöörduma sotsiaalkindlustusametisse, et saada vormikohane tõend A1 (varem E101, lisainfot saab lehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee). See tõendab, et lähetatu suhtes jäävad kehtima Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid ehk tööandja maksab sotsiaalmaksu Eestisse ja töötaja on kindlustatud Eestis. Tõendi A1 alusel ei saa välisriigis viibides arstiabi. Lühiajaliste ehk alla aasta kestvate lähetuste korral saab arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardiga.

Kui lähetus kestab rohkem kui aasta, siis väljastab haigekassa sotsiaalkindlustusametist saadud tõendi A1 alusel lähetatu nimele vormi E106. See tuleb lähetusriiki jõudnuna registreerida kindlustusasutuses ning selle alusel tekib töötajal õigus saada igasugust arstiabi võrdselt elukohariigi kindlustatutega. Kui lähetatud töötajaga on kaasas pere, siis tuleb neist teavitada lähetusriigi kindlustusasutust ning nad saavad samuti ravikindlustuse. Ravikulud hüvitab riigile, kus inimene töötab, Eesti haigekassa. Töövõimetushüvitisi maksab lähetatule Eesti haigekassa siinsete seaduste järgi.

Mitmes riigis korraga töötamise juures on tähtis see, kus inimene elab ning kus on ta peamine töökoht. Mitmes riigis töötajal tuleks alustada oma dokumentide kordaajamist sotsiaalkindlustusametis, kus määratakse kindlustajariik ehk siis see, millisele riigile makstakse sotsiaalmaksu, kust saab inimene ravikindlustuse, peretoetused jms. Eri riikide tööandjad peavad hakkama makse tasuma tema kindlustajariiki.

Tähelepanelik tasub olla ka neil, kes siirduvad piiri taha hooajalist tööd tegema, sest tihtipeale ei teki ravikindlustusõigust, kui inimene kavatseb riigis viibida või töötada lühiajaliselt. Sel juhul võib abi olla reisikindlustusest.

 

Õppurid on kindlustatud

Eestis õppimise ajal saavad riigilt ravikindlustuse põhiharidust omandavad kuni 21-aastased õpilased, üldkeskharidust omandavad kuni 24-aastased õpilased, kutseõpet omandavad koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta õpilased ning põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandavad õpilased.

Kui kool on läbi ja noor jääb koju, siis lõpeb ka tema ravikindlustus. „Kui noor ei lähe keskkooli järel õppima, ajateenistusse ega tööle, peaks ta ravikindlustuse jätkumiseks end töötuna arvele võtma,” soovitab haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja.

Noortel, kes on gümnaasiumi lõpetamise ajal nooremad kui 19 aastat, kehtib ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Neil, kes on gümnaasiumi lõpetades vähemalt 19-aastased ning lõpetavad gümnaasiumi õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib kindlustus veel 3 kuud pärast seda. „Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb jätkata õpinguid või minna tööle hiljemalt kolme kuu jooksul pärast keskkooli lõpetamist,” märgib Lii Pärg.

Noorele, kes kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist asub õppima kutse- või ülikooli, tagab riik ravikindlustuse kehtivuse kogu õppekava nominaalkestuse aja ja veel 3 kuud pärast kooli lõpetamist. Kui õpilane ei ole kooli lõpetanud õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või ta heidetakse koolist välja, siis lõpeb tema ravikindlustus kuu pärast õppekava nominaalkestuse möödumist või eksmatrikuleerimist.

Ravikindlustuse õigus on ka kaugõppes või osalise koormusega õppivatel üliõpilastel.

Tudengitel on õigus võtta akadeemilist puhkust. Kui akadeemiline puhkus algab nominaalõppeaja jooksul, siis ravikindlustus peatub (välja arvatud siis, kui see on tingitud haigusest või vigastusest või kui üliõpilane pole samal ajal kindlustatud ka muul alusel) ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu.

Üha rohkem õpilasi ja üliõpilasi suundub õppima välismaale. Ravikindlustuse jätkamiseks Eestis tuleb sel juhul esitada haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Tõend välismaal õppimise kohta tuleb haigekassale esitada igal õppeaastal.

Ka ajateenijale tagab ravikindlustuse riik. Kui ajateenistus on läbitud, kehtib ravikindlustus veel kuu pärast seda.

Lisainfot ravikindlustusest saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või haigekassa infotelefonilt 16 363.

 

Näide elust: purjus pea võib nullida töövõimetushüvitise saamise võimaluse

41-aastane Margus on oma ala spetsialist, kel pole tervisega suuremaid muresid olnud ja ravikindlustuse pärast pole ta samuti muretsema pidanud. Paraku juhtus temaga läinud suvel lugu, mis andis õppetunni joomise kahjulikust mõjust tervisele ja rahakotile.

Linna lähedal aedlinnas elav Margus veetis õhtupooliku aiapeol sõprade juures. Peolt rattaga koju sõitma hakates oli ta juba parasjagu purjus ning püüdis sõites küll võimalikult sirget joont hoida ja kokkupõrkeid vältida, aga „ootamatult ette tulnud augu tõttu” kukkus ikkagi. Kukkumine oli nii valus, et ühele jalale ei saanud enam kuidagi toetuda. Tuli kutsuda kiirabi, kes sõidutas mehe traumapunkti, kus jalg kipsi pandi. Loomulikult järgnes kodus haiguslehel olek. Margus eeldas, et haiguslehel olemise ajal makstakse talle hüvitist, kuid mõne aja pärast sai ta haigekassalt kirja, et kuna ta oli õnnetuse ajal joobes olnud, ei maksta talle haigusraha. Ja ei makstudki, nendib Margus.

„Tõepoolest, ravikindlustusseaduses on ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piiranguna kirjas, et kindlustatule ei maksta hüvitist, kui haiguse, tööga seotud tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi on põhjustanud arsti fikseeritud alkoholi-, narko- või toksiline joove või kui kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud,” kinnitab haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg. See tähendab, et ka tööandjal pole kohustust töötajale haigushüvitist maksta, kui tal oli joove.

 

Tasub teada

*Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, näiteks töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema siis, kui tal ei ole ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassale esitada arsti või ämmaemanda väljastatud tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

*Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Tuleb vaid märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, sest haigekassas tekib kindlustus kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

*Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigi kaudu. Selleks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

*Abielus olev töötu, kel on vanaduspensionini alla 5 aasta aega, võib registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassale. Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

*Töövõimetuspensionäril, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40 protsenti, on õigus saada ravikindlustus. Haigekassa saab andmed kindlustuse alustamiseks sotsiaalkindlustusametilt.

*Soovi korral saab teha vabatahtliku kindlustuslepingu. Selle võib haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud inimene, tema ülalpidamisel olev inimene või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi. Lepingu sõlmimise järel tuleb haigekassale hakata tasuma kindlustusmakseid.