Lasteabitelefonile võivad helistada nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lastevanemad, sugulased, lastega töötavad inimesed, naabrid, sõbrad, tuttavad.Foto: Bulls
Nipid
19. juuni 2014, 15:18

Kui laps vajab abi, võib nõu küsida lasteabitelefonilt

Igaühel on aeg-ajalt muresid. Öeldakse suisa, et suurematel on suuremad, väiksematel väiksemad mured. Sõltub, kust vaadata.

Tihti ei mõelda sellele, et ühe väikse inimese mure, mis kõrvalseisjale tundubki ehk väike, võib murega inimese enda jaoks sel hetkel tohutult suur olla. Olgu selleks siis tüli sõbraga, erinevad arusaamad vanematega, segadus koolis, trennis, huviringis. Või hoopis igatsus vanema hoole järele või tühi kõht. Või lihtsalt teadmatus, mida oleks kõige parem mingis olukorras teha. Ehk polegi lapsel endal probleemi, vaid ta tahaks hoopis aidata sõpra või kedagi teist, kes ise ei saa või ei oska abi küsida. Kelleltki nõu küsida aga pole. Vahel ei soovi laps ka oma asjadest emale-isale või sõbrale rääkida. Tahaks, et oleks keegi, keda ei tunne, aga kes oleks valmis kuulama, kaasa mõtlema, vestlema, aitama.

2009. aastal alustas tööd üleriigiline lasteabi nõuandetelefon 116 111. Oodatud on kõned, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või abi vajava lapsega. Iga kodaniku kohus on teatada abi vajavast ja hädas olevast lapsest, kui ta on sellisest olukorrast teada saanud. Lastele ja lastega seotud inimestele antakse telefonitsi nõu ja infot ning vajadusel edastatakse info asjaomaste spetsialistideni. Helistada võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lastevanemad, sugulased, lastega töötavad inimesed, naabrid, sõbrad, tuttavad. Kõnesid võetakse vastu ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui ka vene keeles. Kõne on helistajale tasuta ning anonüümne, kuid klienditeeninduse kvaliteedi tagamiseks kõned salvestatakse.

Lasteabi nõuandetelefonile helistatakse mitmesuguste küsimustega: suhete probleemid, koolikiusamine, kasvatusküsimused, hooletusse jätmine, hooldusõigus jm. Järjest enam on hakatud uurima interneti kasutamise ja selle turvalisuse kohta. Nõu saab küsida ka e-kirja, Skype’i või aadressi www.lasteabi.ee vahendusel. Pöördumistele vastavad kogemustega nõustajad, koostööd tehakse erinevate asutuste ja spetsialistidega. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, pöördutakse politsei poole.

Ükski mure pole liiga väike ega liiga suur. Kui on kahtlus, kas helistada või mitte, võiks ikka helistada. Koos on lihtsam jõuda otsuseni, mida teha või kuidas olukorda lahendada.

Vaata www.lasteabi.ee ja ka Facebookis lehte „Et ükski laps ei jääks abita, kui ta seda vajab!”.