Harrastussportlasi ohustavad suvel nihestus ja nikastus

Rulluisutamine arendab koordinatsiooni ja tugevdab jalalihaseid, kuid paraku võib seda pidada ka üsna traumaohtlikuks alaks. Kõrvalseisjale võib rulluiskudel liikumine näida lihtne ja sujuv, kuid ometi võib uisutades rängalt kukkuda, kui oskusi napib. Algajale on sageli komistuskiviks pidurdamine – kui juba hoog üles saadud, ei osata seda enam maha võtta. Õige pidurdamine aitab aga esmajärjekorras kukkumist vältida. Kui siiski kukkumist ära hoida ei õnnestu, on parem kukkuda ette- kui tahapoole. Et kukkumine ei lõpeks ränga vigastusega, tuleks koos uiskudega muretseda randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmed ning kanda kiivrit.

Rattasõit on samuti spordiala, kus vigastusi tuleb palju ette. Pea kaitseks võiks kanda kiivrit. Kiiver peaks olema peas ka kõige pisematel ratturitel, kes reisivad rattatoolis, sest kui ratas ümber läheb, kukub laps peaga vastu maad.

Laste suvine tõmbenumber batuut võib olla samuti ohu allikas, ka siis, kui turvavõrk on olemas. Juhul kui batuudil hüppab mitu last, võivad nad peadpidi kokku põrgata, ning kui suurem laps kukub väiksemale peale, võib too ohtlikult muljuda saada.

Kolme K reegel

„Igasuguste kinniste traumade (venituste, lihaserebendite jms) korral kehtib kolme K reegel: pange haigele kohale külma, tõstke see kõrgemale ja tehke kompressioon ehk rõhkside,” on spordiarst Virve Vask varem meedias soovitanud. Haigele kohale peab panema jääd või külma vett. Käsi või jalg tuleb fikseerida tavalisest kõrgemas asendis, et verd juurde ei valguks ning verevalum veelgi ei suureneks. Kompressioon takistab verevalumi suurenemist mehaaniliselt.

Liigesetrauma: mida teha?

Nikastus on liigest ümbritseva liigesekihnu ehk -kapsli ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Nikastumisel võivad liigesesidemed ja liigesekihn osaliselt rebeneda ning liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse tekkida verevalumid. Kõige sagedamini nikastatakse jalga hüppeliigesest ja kätt randmest.

Nikastuse põhitunnus on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigesepiirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud või takistatud.

Esmaabi

*Tõsta viga saanud jäse veidi kõrgemale, näiteks padjale.

*Aseta liigesele 10–15 minutiks jääkott või külmas vees niisutatud mähis. Jala võib ka külma vette panna. Uuenda jahedat mähist.

*Tee liigesele tugiside (rõhkside), et vigastatud jäset poleks võimalik palju liigutada.

*Liigesevenitus põhjustab tugevat valu, seetõttu võta valuvaigistit, näiteks üks-kaks tabletti ibuprofeeni, paratsetamooli või aspiriini.

*Kui veerand tundi pärast kukkumist on valu möödas ega tule tagasi, ei pea arsti juurde minema. Kui aga valu püsib ja tekib turse, tuleb pöörduda tohtri poole.

Nihestus on liigest moodustavate luuotste paigast nihkumine: ühe luu liigesepea väljub teise luu liigeselohust ehk -august. See on palju tõsisem vigastus kui nikastus. Sagedamini esineb õla-, küünar-, lõua-, pöidla- või puusaliigese nihestust. Tunnuseks on järsk tugev valu, vahel ei ole üldse võimalik haiget kohta liigutada. Liiges on moondunud ja tursunud ning katsumisel väga valulik.

Esmaabi

*Pane kannatanu istuma või lamama. Ära hakka ise liigest paigaldama!

*Nihestunud liigesega jäse tuleb lahastada asendis, millesse see on jäänud.

*Tee liigesele asetatud side külma veega märjaks või aseta sellele jääkott.

*Kasuta valu leevendamiseks valuvaigistit.

3 viisi, kuidas rulluiskudel ohutult pidama saada

1. Kui asi hakkab käest ära minema, suundu muruplatsile. Murule kukkuda on turvalisem kui asfaldile. Kukkudes võtavad esimese löögi vastu peopesad, ent õigem oleks pärast tasakaalu kadumist end kallutada külili või puusale, et löögi võtaksid vastu pehmemad kehaosad.

2. Pidurda teist jalga järel vedades. See on algajale küll riskantne, kuid selle eeliseks on kiire pidurdus. Miinuseks aga rataste kiire kulumine.

3. Pidurda piduriklotsiga: suuna piduriklotsiga uisu kand ette ja toeta seda järk-järgult tugevamini maha.